Dv.ee vahendab täna Vene nädalalehes Den za Dnjom ilmunud
artiklit, milles mainitakse, et Gruusia oli majanduslikult rohkem arenenud
Eestile koloniaalmaaks.
Ehkki iga riigi- ja ärimeeste Gruusia-visiiti kirjeldati meedias detailselt, jäigi suurem osa lennukaid ideesid vaid ideedeks. Ning nagu praegu selgub, õnneks, kirjutab Den za Dnjom.
Eesti ärimehed ei taha veel kaotustest rääkida. Näiteks koos teistega väikesesse veinitööstusesse 22 miljonit krooni investeerinud Marcel Vichmann ütles, et võibolla oskab ta kaotuste suuruse kohta midagi öelda nädala pärast. Oleneb, kuidas sündmused arenevad, kuid mida vähem Eesti meedia kirjutab Gruusia majandusest, seda parem, lisas Vichmann.
Sarnaselt Vichmanniga oli Gruusias kanda jõudnud kinnitada pähklite ning rosinate importija Aivar Vomm. Tema vabrikud jäid sõjategevuse piirkonda ning langesid Vene vägede kätte.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sel nädalal pidid Vommi äripartneriteks hakkama Eesti Talleksi mehed Andres Sarri ja Peeter Värnik. Eesti Talleks keeldub kommentaaridest. Selge, et selle ja teiste kinnisvaraprojektide saatus sõltub sellest, kas Mihheil Saakashvili jääb võimule ning kui kauaks. Pole vaja olla politoloog, et oletada - venemeelse võimu all tuleb Eesti ärimeestel Gruusia kinnisvarasse tehtud investeeringud korstnasse kirjutada.
Jaan Tõnissoni Instituudi juhatuse liige Aimar Altosaar ütles, et Eesti pole Gruusiasse märkimisväärseid investeeringuid teinud. Paljuski tuleneb see iidsetest kohalikest tavadest ning psühholoogilisest suhtumisest, mida pole võimalik murda. See tähendab, et riiklikul ja seadusandlikul tasemel on läänelikuks äritegevuseks sobiv pinnas loodud, kuid klannimajandus ning ametnike laiskus pole kuhugi kadunud. Igati au sees on ka maksudest kõrvalehiilimine, nagu oli Eestis kombeks 1990ndate alguses.
Mis puudutab Eesti ja Gruusia kaubavahetuse bilanssi, siis kiidelda pole veel millegagi. Poole aasta jooksul toodi Gruusiast Eestisse vaid 7 miljoni krooni eest kaupa ning vastupidises suunas - 10 miljoni krooni eest.