Läti modernismi legend Eestis

Niklavs Strunke (1894-1966) on läti modernismi legend. Oma õpinguid alustas ta Peterburis Keiserliku Kunstide Edendamise Seltsi koolis Nikolai Roerichi ja Ivan Bilibini käe all nagu nii mõnedki eesti kunstnikud tollal.

1920ndatel täiendas ta end Roomas, Firenzes ja Capril, Berliinis ja muidugi Pariisis. Teise maailmasõja ajal oli Strunke sunnitud põgenema Rootsi.

Näitus annab ülevaate kunstniku loomingust 1920.-1930. aastatel. Strunke oli väga mitmekülgne loomeinimene. Peale maalimise tegeles ta veel graafikaga, raamatu- ja lavakujundusega ning oli kunstiteoreetik.

Strunket on mõjutanud nii tema Mir Isskustva rühmitusse kuulunud õpetajad Peterburi aegadest kui ka kubism ja konstruktivism.

Ka Itaalia reisid on kunstniku loomingusse jälje jätnud. Nii mõneski töös võib näha püüdeid järele aimata kuulsa itaalia kunstniku Giorgio de Chirico metafüüsilise maali tunnetust.

Teisalt tundis Strunke huvi läti rahvakunsti vastu, mis väljendub teatud määral primitivismi mõjudes.

Tema loomingut iseloomustab vormikeele selgus ja lihtsus, dekoratiivsus ning stilisatsioon. Strunke kuulus läti noorte kunstnike põlvkonda, kes vabariigi algusaegadel leidsid kõige südamelähedasema väljenduse kubismis-konstruktivismis. Riia Kunstnike Grupi liikmetena olid nad eeskujuks Eesti Kunstnike Rühma loomisel 1923. aastal.

Eesti ja läti 1920ndate kunsti sarnased jooned püsivadki nende kahe rühmituse loomingus. Ka Niklavs Strunket võiks eelkõige võrrelda Märt Laarmani või Jaan Vahtraga.

Näitusel eksponeeritakse raamatuillustratsioone, lavakujunduse kavandeid, graafikat ja maali. Väljapanekule annavad näo ja hinge fotod, mis edastavad tabavalt Strunke ilmekalt edevat isiksust.

Lõunanaabrite kunstiga tasub igal juhul lähemalt tutvuda ja sellele aitab kaasa ka novembris eesti keeles ilmuv raamat "Läti 20. sajandi alguse klassikaline modernism", autor Dace Lamberga.