Geniaalseimad eksperimendid läbi aegade: Maa ümbermõõdu mõõtmine

Kui aga hinnata, millised läbi aegade tehtud eksperimendid on kõige efektsemad ja oma geniaalsuses meeldejäävaimad, siis selgub, et enamasti on tegu ühe inimese mõttevälgatusega. Selle kümnendi algul selgus füüsikute küsitlusest, et parimateks eksperimentideks hinnatakse selliseid, mille analüüsimiseks on vaja väga väikest arvutusvõimsust.

Küll aga ühendab neid kõiki ilu. Nad on oma lihtsuses ühtmoodi elegantsed ja geniaalsed ning nende katsete olemust võib küllalt lihtsa vaevaga mõista ka inimene, kes pole antud teemas kodus. Nimekiri katsetest ilmus esmakordselt ajakirjas Physics World. Kuna teadus on olemuselt kumulatiivne – iga järgmine teadmine põhineb eelnevatel, siis on katsed reastatud kronoloogilises järjekorras.

Eratosthenes mõõdab Maa ümbermõõtu

Suvisel pööripäeva keskpäeval on Päike Egiptuse linnas Aswanis kõrgeimas punktis taevavõlvil ehk seniidis. Põhja pool asuvas Alexandrias aga pisut madalamal. See viis Eratosthenese mõttele, et tal on olemas kõik vajalik Maa ümbermõõdu hindamiseks.

Lihtsat geomeetriat kasutades mõõtis ta tuntud pikkusega objekti jäetud varju pikkuse abil, kui kaugel seniidist on Päike Alexandrias suvisel pööripäeval. Saades vastuseks 7 kraadi ning eeldades, et Maa on ümmargune, järeldas ta, et vahemaa Alexandria ja Aswani vahel on 7/360 Maa ümbermõõdust.

Nüüd jäi vaid hinnata kahe linna omavahelist kaugust. Seda sai ta teha vaid karavanide päevateekondade järgi ning teades, kui palju nad keskmiselt päevas liiguvad, leidis ta linnadevaheliseks kauguseks 5000 staadionit (1 staadion on pisut vähem kui 200 meetrit). Seega on Maa ümbermõõduks umbes 250 000 staadionit. Saadud tulemus on üllatavalt täpne, erinedes tegelikust Maa ümbermõõdust vaid viie protsendi võrra.