• OMX Baltic−0,2%293,7
  • OMX Riga−0,53%911,46
  • OMX Tallinn−0,04%1 963,46
  • OMX Vilnius−0,2%1 231,43
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 1000,22%9 215,72
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,38
  • OMX Baltic−0,2%293,7
  • OMX Riga−0,53%911,46
  • OMX Tallinn−0,04%1 963,46
  • OMX Vilnius−0,2%1 231,43
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 1000,22%9 215,72
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,38
  • 18.09.08, 22:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Geniaalseimad eksperimendid läbi aegade: Rutherford avastab aatomituuma

1911. aastal arvati, et aatomid koosnevad ühest suurest positiivselt laetud kogumist, mille sees on negatiivse laengu kandjad nagu rosinad pirukas. Uus-Maremaalt pärit Briti füüsik Ernest Rutherford leidis aga 1911. aastal laboris eksperimenteerides, et see seisukoht ei klapi hästi reaalsusega, kirjutas New York Times.
Koos oma õpilastega pommitas ta õhukest kuldlehte alfaosakestega (kahest positiivse laenguga prootonist ja kahest neutronist koosnev heeliumi tuum). Nende suureks üllatuseks põrkusid mõned osakesed kuldlehelt tagasi, valdav enamik aga läbis takistuse puhtalt.
Selle nähtuse seletamiseks mõtles Rutherford pudingimudeli (elektronid kui rosinad pudingis) asemel välja uue mudeli, mida hakati nimetama planetaarmudeliks. Selle kohaselt asub aatomi keskmes väga väike positiivse laenguga tuum, millesse on aga koondunud peaaegu kogu aatomi mass. Tuuma ümber tiirlevad erinevatel kindlaksmääratud orbiitidel negatiivse laenguga elektronid.
Kui positiivse laenguga alfaosake satub vastu tuuma, siis põrkub ta kuldlehelt tagasi. Enamik osakesi lendavad aga tuumast mööda ega kaldu kõrvale, sest suur osa aatomist koosneb tegelikult tühjusest. See aatomimudel kehtib siiani.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele