• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • 16.09.08, 14:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Geniaalseimad eksperimendid läbi aegade: Foucault’ pendel tõestab, et Maa pöörleb

1851. aastal demonstreeris Prantsuse teadlane Jean-Bernard-Léon Foucault Pariisis efektset katset, mis tõestas, et Maa tõepoolest pöörleb ümber oma telje. Ta pani 66-meetrise terastrossi otsas oleva raske pommi vabalt võnkuma.
Nii raske ja nii pika trossi otsas olev pomm võngub vabalt tükk aega. Selle aja jooksul jõuab pöörlev Maa pisut edasi keerata. Vaid ühe punkti kaudu hoone laes Maaga ühenduses olev pendel ise on aga Maa liikumisest sõltumatu. Seetõttu püsib edasi-tagasi võnkuv pendel paigal, Maa pendli all aga pöörab end edasi.
Seda demonstreeris Foucault ka katset jälgivatele pealtvaatajaile. Pomm pendeldas teatud kindlat joont mööda, kuid aja möödudes ilmnes, et pendel hakkab väljakujunenud võnkumistrajektoorilt kõrvale kalduma. Selle demonstreerimiseks oli Foucault kinnitanud pommi alla nõela, mis vedas pendli liikumistee niiske liiva sisse, kirjutas New York Times.
Pealtvaatajad jälgisid imestusega, kuidas pendel, mida miski ei sundinud oma trajektoori muutma, seda siiski tegi. Olukord oli mõneti sarnane Päikese liikumisega taevavõlvil. Tegelikult ei liigu ju mitte Päike, vaid Maa pöörleb. Ka siin ei kaldunud pendel teelt kõrvale, lihtsalt Maa tema all pöördus aeglaselt, mida Foucault selle katsega efektselt näitaski.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Erineval laiuskraadil võtab pendlil ühe täispöörde tegemine ehk algse võnkumistrajektoorini tagasijõudmine erineva aja. Näiteks Pariisis kulub täispöörde tegemiseks 30 tundi. Poolustel täpselt 24 tundi ning ekvaatoril Foucault oma pendliga Maa pöörlemist tõestada ei saakski. Põhjapoolkeral pöörleb pendel kellaosuti suunas, lõunapoolkeral aga vastupäeva.
Foucault’ pendlit võib näha ka Eestis Tartu Ülikooli füüsikahoones. Sealsel pendlil kulub täisringi sooritamiseks 28 tundi ja 6 minutit.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele