1851. aastal demonstreeris Prantsuse
teadlane Jean-Bernard-Léon Foucault Pariisis efektset katset, mis tõestas, et
Maa tõepoolest pöörleb ümber oma telje. Ta pani 66-meetrise terastrossi otsas
oleva raske pommi vabalt võnkuma.
Nii raske ja nii pika trossi otsas olev pomm võngub vabalt tükk aega. Selle aja jooksul jõuab pöörlev Maa pisut edasi keerata. Vaid ühe punkti kaudu hoone laes Maaga ühenduses olev pendel ise on aga Maa liikumisest sõltumatu. Seetõttu püsib edasi-tagasi võnkuv pendel paigal, Maa pendli all aga pöörab end edasi.
Seda demonstreeris Foucault ka katset jälgivatele pealtvaatajaile. Pomm pendeldas teatud kindlat joont mööda, kuid aja möödudes ilmnes, et pendel hakkab väljakujunenud võnkumistrajektoorilt kõrvale kalduma. Selle demonstreerimiseks oli Foucault kinnitanud pommi alla nõela, mis vedas pendli liikumistee niiske liiva sisse, kirjutas New York Times.
Pealtvaatajad jälgisid imestusega, kuidas pendel, mida miski ei sundinud oma trajektoori muutma, seda siiski tegi. Olukord oli mõneti sarnane Päikese liikumisega taevavõlvil. Tegelikult ei liigu ju mitte Päike, vaid Maa pöörleb. Ka siin ei kaldunud pendel teelt kõrvale, lihtsalt Maa tema all pöördus aeglaselt, mida Foucault selle katsega efektselt näitaski.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Erineval laiuskraadil võtab pendlil ühe täispöörde tegemine ehk algse võnkumistrajektoorini tagasijõudmine erineva aja. Näiteks Pariisis kulub täispöörde tegemiseks 30 tundi. Poolustel täpselt 24 tundi ning ekvaatoril Foucault oma pendliga Maa pöörlemist tõestada ei saakski. Põhjapoolkeral pöörleb pendel kellaosuti suunas, lõunapoolkeral aga vastupäeva.
Foucault’ pendlit võib näha ka Eestis Tartu Ülikooli füüsikahoones. Sealsel pendlil kulub täisringi sooritamiseks 28 tundi ja 6 minutit.