• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,01%40 077,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,01%40 077,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • 12.09.08, 13:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Geniaalseimad eksperimendid läbi aegade: Cavendish kaalub Maad

Gravitatsiooniteooria looja, Isaac Newton avastas, et külgetõmme kahe keha vahel on võrdeline nende masside korrutise ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Aga kui tugev on gravitatsioon ehk Maa külgetõmme? Sellele küsimusele Newton vastust ei leidnud. 18. sajandi lõpul tegutsenud Briti teadlane Henry Cavendish kavandas küsimusele vastuse leidmiseks nutika katse, kirjutas New York Times. Ta võttis 1,8-meetrise puust kepi ning kinnitas selle kumbagi otsa metallkerad. Seega sarnanes tema agregaat hantlile. Seejärel riputas ta „hantli“ traadi abil üles ning paigutas selle lähedusse kaks umbes 160-kilost pliikera, mis pidid traadi otsas rippuvale katsevahendile gravitatsioonilist mõju avaldama.
Selle väikse külgetõmbe tõttu pöördus hantel pisut traadi otsas ning hoolika mõõtmise abil oli Cavendishil võimalik pöördumise ulatus kindlaks teha. On selge, et selline mõõtmine osutub mõttetuks, kui katset mõjutavad kõrvalised asjaolud, näiteks tuuletõmbus, sest pliikerade gravitatsiooniline mõju on väga väike. Seetõttu oli katseseade suletud ruumis ning Cavedish jälgis seda teleskoobi abiga.
Katse oli kavandatud väga hoolikalt ja mõõtmised tehtud piinliku täpsusega, sest Cavendishi leitud number, mida nimetatakse gravitatsioonikonstandiks, on väga lähedane tänapäeval füüsikaõpikuist leitavale. Gravitatsioonikonstandi olemasolu võimaldas Cavendishil arvutada ka Maa massi ja tiheduse. Seega kulus Eratosthenese Maa ümbermõõdu määramisest pea kakstuhat aastat, kuni leidus keegi, kes suutis leida ka Maa massi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele