• OMX Baltic−0,13%318,69
  • OMX Riga−0,28%971,32
  • OMX Tallinn0,02%2 229,61
  • OMX Vilnius−0,35%1 506,26
  • S&P 5000,00%7 719,3
  • DOW 300,87%52 070,46
  • Nasdaq −0,44%26 576,08
  • FTSE 1001,08%10 840,35
  • Nikkei 225−4,9%64 425,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,1
  • OMX Baltic−0,13%318,69
  • OMX Riga−0,28%971,32
  • OMX Tallinn0,02%2 229,61
  • OMX Vilnius−0,35%1 506,26
  • S&P 5000,00%7 719,3
  • DOW 300,87%52 070,46
  • Nasdaq −0,44%26 576,08
  • FTSE 1001,08%10 840,35
  • Nikkei 225−4,9%64 425,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,1
Kolm teadlast pälvisid tänavuse Nobeli keemiaauhinna meduusides helendust tekitava valgu avastamise eest, mis laseb helendama panna nii rakke, kudesid kui ka terveid organeid.
Tänapäeval kasutavad seda valku oma uurimistöödes tuhanded teadlased üle kogu maailma.
Võitjad on Jaapani päritolu, kuid praegu USAs Massachusettsis Woods Hole’i merebioloogialaboris töötav Osamu Shiomura ning ameeriklased Martin Chalfie Columbia ülikoolist ning Roger Tsien San Diegos asuvast California ülikoolist.
Nad kõik on töötanud roheliselt helendava valguga GFP, mida esmakordselt kirjeldati 1962. aastal meduusil Aequorea Victoria. Tänapäeval on sellest valgust saanud biotehnoloogias oluline töövahend.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele