Suveajale üleminek märtsis suurendab
müokardi infarkti tekke tõenäosust järgmisel nädalal, selgus Rootsi teadlaste
uuringust. Talveajale üleminek oktoobris omab aga vastupidist efekti, ehkki
mitte nii selgel kujul.
Karolinska instituudi teadlased uurisid müokardi infarkti esinemissageduse ajalist jaotust ning leidsid 1987. aastast algavale aegreale tuginedes, et kevadisele kellakeeramisele järgneval nädalal suureneb infarktide hulk viie protsendi võrra, kirjutas Science Daily.
„Kõige suurem on risk uue nädala esimesel kolmel päeval. Selle põhjuseks on ilmselt kronobioloogiliste rütmide segilöömine ning üks tund kadunud uneaega,“ ütles uurimuses osalenud Imre Janszky.
Sügisene kellakeeramine, mis annab ühe tunni uneaega juurde, omas vastupidist efekti. Infarktide arv langes järgmisel nädalal, kuid mõju pole nii suur kui kevadisel kellakeeramisel. Teadlaste sõnul aitab uuring mõista, miks esinevad infarktid kõige sagedamini esmaspäeval.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Tavaliselt arvatakse, et selle põhjuseks on uue töönädala algusega seotud stress,“ ütles Janszky. „Ilmselt on aga oma osa ka unehäiretel, mille põhjuseks on nädalavahetuse teistsugune režiim ja kohanemisraskused uue nädala alguses.“
Ehkki mõju ühele inimesele on üsna väike, aitab uuring teadlaste sõnul siiski mõista, kuidas muutused igapäevaelu režiimis inimeste tervist võivad mõjutada. Kellakeeramise mõjudega peavad arvestama umbes 1,5 miljardit inimest üle maailma, kuid väga raske on öelda, kui paljud neist selle pärast infarkti on saanud,“ ütles samuti uurimusega seotud Richard Ljung.