Kaubamärk laenu tagatisena

Coca-Cola kui läbi aegade ühe väärtuslikuma kaubamärgi kunagine direktor Roberto Goizueta on öelnud, et kui ka kogu ettevõtte materiaalne vara kaoks, poleks sellest midagi, kuna ta jalutaks sisse esimesse panka, annaks Coca-Cola kaubamärgi pangale tagatiseks ja saaks sealt piisavalt suure laenu, et uuesti äriga alustada. Seega ei tasu imestada, kui kaubamärgi pantimine võib olla homne trend ka Eesti laenuturul.

Tööstusomand on üks intellektuaalse omandi liik, mis hõlmab muuhulgas õigusi kaubamärkidele - viimased on aga üha tähtsamad ettevõtte argiäris. Üks võimalus kaubamärki efektiivselt kasutada on patendiametis registreeritud kaubamärgile registripandi seadmine - selle tagatisena kasutamine. See on alternatiiv näiteks kinnisvara pantimisele. Kaubamärgi pantimisel on peamised probleemid kaubamärgi väärtuse leidmine ja hoidmine ning õiguste tähtajalisus. Praegu panditakse kaubamärki põhiliselt koos ettevõtte muu varaga, mitte eraldi. Kaubamärgi reaalse väärtuse vastu hakatakse huvi tundma põhiliselt siis, kui soovitakse ettevõtet võõrandada.

Kuna kaubamärgi pantimisega võivad kaasneda mitmed riskid, peaks pandipidaja (finantsasutus) enne lepingute sõlmimist silmas pidama kaubamärgi kehtivust ja tuvastama, kes on kaubamärgi omanik. Enne rahaliste vahendite väljastamist tuleb kontrollida, et pandi kanne on tehtud, kas kaubamärki pole juba tagatiseks antud ega väljastatud litsentse, mis kaubamärgi edasimüügiväärtust mõjutavad. Ühtlasi tuleb määratleda kaubamärgi väärtus, mille hindajaks võiks olla professionaalne nõustaja, kui tahetakse usaldusväärset tulemust.

Eestis pole palju näiteid kaubamärgi pantimise ja kaubamärgi väärtuse määramisest. Praegu on Eestis panditud alla saja kaubamärgi. Pankadest on pandipidajad peamiselt Swedbank ja SEB. SEB aktsepteerib kaubamärki ainult lisatagatisena ning iga märgi sobivust hindab panga krediidikomitee. Swedbank hindab pandi väärtuse määramiseks kaubamärgi mõju ettevõtte käibele ja kasumlikkusele.

Kaubamärgi pantimisel saab olla ka teiste riikide praktika meile edukalt eeskujuks. Kaubamärgi pantimine on üsna levinud Saksamaal, aga ka osades Eesti naaberriikides. Arvestades praegust majandusolukorda, võiksid finantsasutused klientide soovidele rohkem vastu tulla ja väärtustada ka ettevõtte immateriaalset vara ning väljastada finantseerimisvahendeid ka näiteks kaubamärgi vastu. Saab ju nimetatud riske neid kaaludes ja läbi töötades maandada ja minimeerida.