Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Granini pürib Eestis teiseks

    "Meie eesmärk on omada kahe kuni nelja aasta pärast 15 protsenti Eesti mahlaturust ning tõusta siin vähemalt teiseks mahlatootjaks," rääkis Eestis eelkõige Granini ja Marli kaubamärkidega tuntud Eckes-Granini Nordic OY tegevdirektor Timo Laukkanen.
    "Me loodame kõigilt mahlatootjatelt natuke turuosa ära võtta," vastas Laukkanen küsimusele, kellega nad siinsel turul kõige enam rinda pistavad. Olukorras, kus mahlaturu prognoositav aastane kasv Eestis püsib lähitulevikus paari-kolme protsendi kandis, on Eckes-Granini seadnud endale ambitsioonika plaani suurendada järgmisel kolme-neljal aastal oma müüki siinsel turul 20-30 protsenti aastas.
    "Järgmisel aastal plaanime me müüa 67 miljoni krooni eest mahlu, nektareid ja mahlajooke ning kasvatada müüki võrreldes tänavusega lausa 34 protsenti," rääkis Granini tütarfirma Marli Eesti ASi juhatuse liige Toomas Tava.
    "Me investeerime kogu Eesti turult teenitava kasumi reklaami ning oleme valmis minema siinsel turul oma majandustulemustega ka kergelt miinusesse," tutvustas Laukkanen kontserni turu hõivamise plaane. Lähiaastatel plaanib kontsern pumbata reklaami vähemalt 5 miljonit krooni aastas. Tänavu investeeris firma reklaamikampaaniatesse 3 miljonit ning möödunud aastal 2 miljonit krooni.
    Eestis tegutsevate mahlatootjate üleostmist või nendega liitumise plaane Eckes-Granini praegu ei pea. "Meie tootmisvõimsusest piisaks, et täita kõik Balti riigid meie mahladega," kommenteeris Laukkanen. Ettevõtte Leedu ja Soome mahlavabrikutel, kes toodavad ka põhiosa Eesti turule jõudvatest Granini ja Marli mahladest, on praegu ligi pool tootmisvõimsusest kasutamata. Lisaks tuuakse siia mahlu Prantsusmaalt ja Saksamaalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ka ettevõtted vajavad elektrihinna käest päästmist
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg lõpetas päeva plusspoolel
USA aktsiaturg lõpetas neljapäevase kauplemispäeva plussis, olles päeva alguses ka miinuspoolel kaubelnud.
USA aktsiaturg lõpetas neljapäevase kauplemispäeva plussis, olles päeva alguses ka miinuspoolel kaubelnud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Valitsus tahab inimeste telefonidesse asukohapõhiselt ohusõnumeid saata
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Selgus käes: elektri hinnaralli tekitas naeruväärselt väike puudujäänud kogus elektrit Leedukate pakkumine polnud börsile aktsepteeritav
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.