12. detsembril jõustuv EL-i määrus
lihtsustab ja kiirendab piiriüleste vaidlustamata rahaliste nõuete
sissenõudmist.
Tegemist on Euroopa Liidus tsiviil- ja kaubandusasjades Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega, mis lisaks muudab odavamaks piiriüleste vaidlustamata rahaliste nõuete sissenõudmise, vahendab Äripäeva novembrikuine infoleht Finantsjuhtimine Sorainen Legal Update, FJIL-i.
Ühe liikmesriigi ettevõtja saab esitada avalduse Euroopa maksekäsumenetluseks oma asukohariigi kohtule ja nõuda maksekäsu täitmist teises liikmesriigis, kui kostja ei vaidlusta nõuet, Euroopa maksekäsu avaldused tuleb esitada tüüpvormis. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas tingimused on
Artikkel jätkub pärast reklaami
täidetud ja kas nõue tundub olevat põhjendatud.
Kui tingimused on täidetud, annab kohus välja tüüpvormis Euroopa maksekäsu tavaliselt 30 päeva jooksul avalduse esitamisest. Maksekäsk toimetatakse kätte kostjale, kellel on võimalik maksta nõutud summa või keelduda maksmisest ja esitada vastuväide 30 päeva jooksul maksekäsu kättetoimetamisest.
Vastuväite esitamisel jätkub menetlus maksekäsu välja andnud liikmesriigi kohtus tavalise tsiviilmenetluse reeglite kohaselt, kui hageja ei ole selgesõnaliselt avaldanud soovi menetluse lõpetamiseks. Kui vastuväidet ei esitata, tunnistab kohus Euroopa maksekäsu viivitamata täidetavaks. Euroopa maksekäsk ei kuulu mitte mingil juhul sisulisele läbivaatamisele maksekäsu täitmise liikmesriigis.
Eesti-siseselt on selline maksekäsumenetlus kasutusel 1. jaanuarist 2006, seda rakendatakse kuni 100 000 kroonistes võlanõudeasjades ja lapsetoetuse nõuetes. Maksekäsumenetlus on muutunud üha populaarsemaks – kui 2006. a esitati ligikaudu 11 000 avaldust, siis 2007. a oli avalduste arv juba 32 000. Võlgnikud vaidlustavad ja viivad tsiviilkohtusse umbes 10% maksekäsu avaldustest.