- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Roheline energia peab toetama ELi tarnekindlust
2030. aastal on EL peaaegu
100-protsendiliselt sõltuv väljastpoolt tulevast naftast ja maagaasist. Meie
energiavarustuse tagamiseks ja kliimamuutuste vähendamiseks peaks EL suurendama
rohelise energia osakaalu.
2006. aastal kattis EL ise vaevalt poole oma energiavajadusest ja samas taktis Taani, Hollandi ja Briti nafta- ja maagaasileiukohtade tühjenemisega muutub EL üha suuremal määral sõltuvaks teistest riikidest tulevast impordist. Euroopa Komisjoni hinnangul on EL sunnitud 2030. aastal importima 95 protsenti naftast ja 85 protsenti maagaasist.
Kui me ei piira selliste fossiilsete kütuste nagu nafta, kivisüsi ja maagaas tarbimist, ei kahjusta see üksnes tulevikus kliimat. Me pidurdame ka kliimasõbralikke tehnoloogiaid. Me pidurdame selle tööstusharu arengut, mis müüb rohelisi lahendusi näiteks tuulikute, päikesepatareide ja muu tõhusama energiakasutuse vormis. See ei ole mõistlik, ja hind, mida me selle eest maksame halvenenud tarnekindluse ja kõrgemate energiahindade näol, võib osutuda väga kõrgeks.
Me oleme juba näinud, kuidas energiavarustus võib kaduda ühe öö jooksul. 2005. aasta vana-aasta õhtul otsustas Venemaa vähendada maagaasitarneid Ukrainasse. Ja kuigi vana-aasta õhtu on ju tavaliselt pidupäev, ärkasid Euroopa juhid järgmisel hommikul veidi suurema peavaluga kui tavaliselt. Nimelt saab Euroopa oma tubli neljandiku maagaasist Venemaalt ja põhiosa sellest transporditakse läbi Ukraina. Katkestused tähendasid seda, et vähenes Austriale eluliselt oluline maagaasiga varustatus. See näitab, et ettenägematud sündmused võivad välkkiirelt mõjutada hädavajaliku energia saamist.
Juba praegu moodustavad tarned kolmest riigist: Venemaalt, Norrast ja Alžeeriast 84 protsenti kogu ELi maagaasi impordist. See toimub suhteliselt väheste põhitrasside kaudu. Seetõttu mõjutavad meid oluliselt varustuses toimuvad katkestused, mille põhjuseks võivad olla poliitilised pinged, sabotaaž, sõda või ootamatud õnnetused.
Tänavu kogesime esimest korda nii jõulist naftahindade tõusu, et keskmine hind tõusis üle 100 dollari ja kuigi viimasel ajal on nafta hind langenud, ennustatakse, et edaspidi nafta hind tõuseb tugevasti ja jääb suhteliselt kõrgele tasemele.
Selle üheks põhjuseks on nõudluse suurenemine Hiinas ja Indias, mis kasvab samas taktis nende riikide selliste tarbekaupade ostmise suutlikkusega, millega me Taanis juba oleme harjunud. Kõrge naftahind võib tõsta ka maagaasi hinda ja teataval määral ka kivisöe hinda, ja see tähendab hiigelsuurte heaolukoguste liikumist lääneriikidest tootjariikidesse.
On võimalik väga palju võita, kui me Läänes suudaksime vähendada oma sõltuvust kallist naftast, maagaasist ja kivisöest. Kui me suudame luua oma energiatarbimisele jätkusuutliku aluse, suudame me paremini vastu seista kliimamuutustele, mis tänapäeval on maailma paljudes kohtades reaalsuseks saanud. Samaaegselt aitaks see ka luua kõrgendatud energia tarnekindlust ja muuta meid vähem sõltuvaks tootvatest riikidest. Lõpuks aitaks see meil kokku hoida kulusid ja tugevdaks konkurentsivõimet.
Energia on ühiskonna toimimise eeltingimus. Seetõttu on parim viis fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks energia tootmine oma vahenditega näiteks tuulest, lainetest või päikesest. Me peame looma raamid selleks, et taastuvenergia tootmine oleks tulus äritegevus. Taanis oleme me seda teinud. Seetõttu ongi tänapäeval üks meie suurim ekspordivaldkond uus energiatehnoloogia. Üksnes möödunud aasta jooksul kasvas energiatehnoloogia eksport 13 protsenti, ulatudes 52 miljardi Taani kroonini, kusjuures kaupade eksport kokku kasvas üksnes 1,3 protsenti. Seega on olemas nõudmine Taani tuulikute ja selliste energiatõhusate lahenduste järele, mis aitaksid energiaarveid vähendada.
Komisjoni energiapaketis nähakse ette, et ka ELis hakatakse suurt tähelepanu pöörama taastuvale energiale. 2020. aastal peab 20 protsenti energiast tulema taastuvatest energiaallikatest. Kui me selle eesmärgi saavutame, tähendab see seda, et me oleme vähem tundlikud energiahindade kõikumise ja ebapiisava energiatarne suhtes. Kuid see ei saa olema kerge. CO2 heitmekvootide turg aitab muuta fossiilkütuste põletamise kallimaks ja muudab taastuvenergiasse tehtavad investeeringud rentaablimaks. Kuid sellest ei piisa.
Taanis oleme me viimasel paari aastal suurendanud oluliselt energiatehnoloogiatega seotud teadusuuringuteks, nende väljaarendamiseks ja esitamiseks kasutatavaid vahendeid. Kuid ELis üldiselt on teadus- ja arengutööks jagatavaid vahendeid alates 80ndate aastate keskpaigast järkjärguliselt vähendatud. See tendents ei tohi jätkuda. ELi liikmesriigid peavad suurendama oma investeeringuid tuleviku energiatehnoloogiatesse. Üksmeelne ELi kliima- ja energiapakett saadab samaaegselt ka tugeva signaali kogu tööstusele: te võite julgelt edasi liikuda. Sest tulevikus saab olema suur nõudlus uute energiasäästlike lahenduste järele.
ELile on väga kasulik tootjariikidest sõltuvuse piiramine, see aitab meil hoida meie poliitilist manööverdamisruumi ja takistada tarnekatkete tekkimist. Kui me energiatarbimist vähendame ja ehitame välja alternatiivsed ja taastuvat energiat tootvad energiaallikad, määrame me sellega tõhusalt kindlaks energiahindade lae. Selle asemel, et ambitsioone maha suruda ja kaitsta „vana”, ressursse raskelt kulutavat tööstust, peaksime me panustama homse päeva tehnoloogiatesse.
Meil ei ole muud võimalust.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele