• OMX Baltic−0,08%300,34
  • OMX Riga0,55%893,41
  • OMX Tallinn0,2%2 062,42
  • OMX Vilnius−0,34%1 194,45
  • S&P 500−0,06%6 088,38
  • DOW 30−0,37%42 930,52
  • Nasdaq 0,16%19 944,84
  • FTSE 100−0,46%8 718,75
  • Nikkei 2250,39%38 942,07
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,23
  • OMX Baltic−0,08%300,34
  • OMX Riga0,55%893,41
  • OMX Tallinn0,2%2 062,42
  • OMX Vilnius−0,34%1 194,45
  • S&P 500−0,06%6 088,38
  • DOW 30−0,37%42 930,52
  • Nasdaq 0,16%19 944,84
  • FTSE 100−0,46%8 718,75
  • Nikkei 2250,39%38 942,07
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,23
  • 11.12.08, 17:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Struktuurifondi raha kuluks ehitusele hädasti ära

Valitsusel pole Eestis võimalik ettevõtlust otse laialdaselt toetada, aga ELi struktuurifondide raha kasutamist tuleks küll kiirendada, oli kirjas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu Tartu Ülikoolilt tellitud uuringus.
Uurimisgrupi juhi, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professori Urmas Varblase
sõnul ei ole Eestil võimalik kasutada suures mahus ettevõtluse otsest ja laialdast toetamist, nagu mitmed Lääne Euroopa rikkad riigid on välja kuulutanud. See viiks meie riigieelarve nii sügavasse puudujääki, et see välistaks eurole ülemineku pikemaks ajaks. Ka halvendaks selline signaal tema sõnul järsult meie riigi usaldusväärsust ning vähendaks pankade laenude andmise valmidust veelgi.„Küll aga peaks Eesti valitsus vältima praegu uute maksude ja muude varjatud koormiste asetamist ettevõtlussektorile. Käivitada tuleks pidevalt toimiv dialoog ettevõtlussektori esindajatega. Oleks vaja väga tõsiselt analüüsida, mille taga seisab EL struktuurifondide senine aeglane kasutuselevõtt ja kuidas seda tunduvalt kiirendada, et suurendada investeeringuid infrastruktuuri,“ ütles Varblane.Varblase sõnul võiks valitsus arutada ka kommertspankadega seda, kuidas elavdada finantsvõimendust. „Ehitussektori seisukohalt oleks väga oluline, et valitsus astuks samme soodustamaks eluasemete energiasäästlikumaks ümberehitamist, kuidas garanteerida noorte perede eluasemelaene,“ ütles ta.„Üldine märksõna oleks senisest tõhusamad ja kiiremad otsused erinevates riiklikes programmides, et riigi tugisüsteemide (EAS, PRIA, KredEks jne.) meetmetest saadav raha jõuaks praegusel ajal kiiresti taotlejateni,“ toonitas Varblane.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit tellis uuringu, milline on seis Eesti langeval ehitusturul, kuidas meie lähiriikide valitsused ja sealne ehitussektor on käitunud majanduslanguse tingimustes ning mida kasulikku võiks Eesti neist kogemustest üle võtta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 22 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele