• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • 17.12.08, 19:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Treial: töölepingu seadus ei taga majanduskasvu

Täna vastu võetud töölepingu seadus ei taga loodetud majanduskasvu ega kaitse töövõtjat, vaid loob väära illusiooni töösuhete kaitstud paindlikkusest, ütles Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Mai Treial.
Treiali hinnangul ei kehtesta uus töölepingu seadus töövõtja varalise vastutuse ülempiiri, lähtutakse põhimõttest, et küllap kohus otsustab. „Kahjuna käsitletakse nii varalist kui ka mittevaralist kahju, mis tähendab, et arvesse tahetakse võtta isegi tööandja saamata jäänud tulu ja panna töövõtja vastutama ka tööandja võlausaldajate ees,” sõnas Treial.
Tema sõnul toob selline määramatus kaasa aeganõudvaid kohtuprotsesse ning suure ajakulu ja kalli õigusabi tõttu on töötajal ilmselt raske kohtus oma õigusi kaitsta. Treiali hinnangul ei suuda töötaja kohtus olla võrdne partner ettevõtjale, kellel on paremad võimalused huvide eest seismisel.
Treial rõhutas, et uus seadus peab tooma töösuhetesse paindlikkust ja probleemide otstarbekama lahendamise võimalusi, kuid täna vastu võetud eelnõu menetlemise käigus ei püütudki tema hinnangul leida tööandjate ja töötajate huvide tasakaalu ning seepärast jääb reform poolikuks. „Kahjuks antakse uue töölepingu seadusega väärsignaal, nagu oleks töösuhted meil juba sedavõrd paindlikud, et riik ei peaks enam olulisel määral sekkuma,” lisas Treial.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul tuleb lähiajal üha rohkem tähelepanu pöörata töötute täiend- ja ümberõppele. Treial meenutas Riigikogus toimunud „Inimarengu aruande 2007“ arutelul professor Marju Lauristini, kes väitis, et Eestis on kaheksakordne erinevus selles, kui palju saadakse koolitust tippastmel ja kui palju tööjõustruktuuri alamal astmel. Haridus peab lähtuma uut tüüpi majandusarengu mudelist, mis toob meid välja praegusest majanduslangusest. See eeldab inimesi, kes ei ole mitte kitsa kutseharidusliku suunitlusega, vaid on teatud mõttes universaalsete oskustega.
„Mõelgem, kuidas saaksid töösuhted piisava, kaitstud paindlikkuse nii, et töötaja ei peaks koondamisel, töötuksjäämisel tundma hirmu ega lootusetust,” sõnas Treial.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele