Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parima loo tiitlile 5 nominenti

    Äripäeva aasta parima loo nominendid:
    Koit tõmbas saladuseloori viimaste aastate ühelt varjatumalt teemalt - kuidas toimub Keskerakonna rahastamine?
    Keskerakonna mõjukate poliitikute kontrolli all olev sihtasutus Jüri Vilmsi Sihtkapital annab välja ajalehti Kesknädal ja Vesti Dnja. Keskerakondlased on aastaid kiivalt varjanud Jüri Vilmsi Sihtkapitali toetajaid ja sellele asutusele rahaülekannete tegijaid. Seni polnud ajakirjanikel õnnestunud hankida dokumente, mis tõendaksid, et sihtasutuse kaudu käib Keskerakonna toetamine.
    Koit paljastas ühe Keskerakonna rahastamisskeemi. Ettevõtted kannavad Jüri Vilmsi Sihtkapitali kontole summa, mis kulub Kesknädala ja Vesti Dnja väljaandmise finantseerimiseks, ning jäävad ise avalikkuse eest varjatuks. Sellise rahaülekande tegi Tallinna Farmaatsiatehas ja Urmas Sõõrumaale kuulunud ESS Grupp. Pärast Äripäeva paljastust põhjendasid asjaosalised rahaülekandeid reklaamiteenuse ostuga. Neid reklaame aga tegelikult ei ilmunud.
    Kadri paljastas, kuidas näitlejad lasevad oma turismireisid maksta kinni maksumaksjal.
    Viimase paari aastaga sai kultuurkapitalist riiklik turismibüroo, sest hulk näitlejaid avastas mooduse kulka toetuste eest reisimas käia. Oli vaja ainult natukene loomingulist lähenemist, et kultuurkapitalist toetust saada. Näitlejad ise ja toetussummade jagajad põhjendasid eksootiliste maade külastamist näitlejate enesetäiendamisega.
    Kadri artikkel tõi välja puudujäägid kultuurkapitali rahade jagamisel ja tekitas nädalaid kestnud diskussiooni meedias. Tulemuseks oli see, et kultuurkapital loobus taoliste küsitavate reiside rahastamisest ja hakkas tegelema aruande võlglastega.
    Kevadsuvel ilmunud uurimuslugudes tõime avalikkuse ette info, mida pensionifondid ise meelsasti oma klientidele ei avaldanud. Ligi 400 miljonit krooni II samba pensioniklientide raha paigutasid kohalikud fondijuhid kinnisvara- ja kiirlaenuäride rämpsvõlakirjadesse. Üllatav tõsiasi oli see, et pensionikogujatele väiksema riskiga reklaamitavates II samba fondides oli rämpsvõlakirjadega seotud risk suurem kui kõrgema riskiga pensionifondides. Näitasime, et ka meie fondijuhid on võtnud pensionikogujate rahadega ebamõistlikult kõrgeid riske. Sügisel hävis näiteks SEB Likviidsusfond ja kuigi panga esindajad põhjendasid probleeme üleilmse finantskriisi ja Islandi pankade raskustega, paljastas Äripäev, et tegelikult oli Likviidsusfond investeerinud ka kohalikesse rämpsvõlakirjadesse.
    Artikkel, mis käivitas ühiskonnas diskussiooni SEB Likviidsusfondi varade mahahindluse teemal. SEB hindas 200 miljoni krooni ulatuses alla võlakirjafondi varasid ning soovis kahju jätta klientide kanda.
    Pireti, Kaisa ja Raivo artiklis aga juhiti tähelepanu, et SEB ise reklaamis oma klientidele Likviidsusfondi kui madala riskitasemega investeeringut. Avalikkus reageeris juhtunule väga kriitiliselt ja SEB oli sunnitud loobuma oma esialgsest soovist lükata kahjud klientide kanda. SEB juht Ahti Asmann vabandas klientide ees.
    Tänu Äripäeva teemapüstitusele ja kajastusele oli SEB sunnitud oma esialgset otsust muutma ning SEB ei saanud enda kunagi tehtud eksimuste eest teha süüdlaseks oma kliente.
    Pärast skandaali otsustas ametist lahkuda SEB Varahalduse juht Rein Rätsep.
    Samal ajal kui Sampo Pank kutsus reklaamikampaanias teiste pankade kliente panka vahetama, tegi ta vaikselt laenulepingu üldtingimustes ühe olulise muudatuse. Nimelt võttis Sampo endale õiguse muuta ühepoolselt laenuintressi marginaali, teatades sellest kliendile ühe kuu ette. Muudatus puudutas panga uusi kliente, aga ka neid, kes soovisid oma laenulepingut muuta. Klientidele kahjulikust muudatusest ei soovinud Sampo avalikult rääkida. Isegi panga kodulehel oli eksitav info laenutingimuste kohta.
    Sampo kohta kehtis ütlus "annad kuradile näpu, võtab käe".
    Tänu Äripäevale said potentsiaalsed kliendid teada riskidest, mis neid panka vahetades või laenulepingut muutes võivad ees oodata. Artikli mõjul otsustas finantsinspektsioon kehtestada plaanitust varem pankade jaoks uued laenuvõtja informeerimise nõuded.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Ferrari kutsub tagasi 23 000 sõidukit
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Nädala lood: suures skeemis paljastati Eesti firma, elekter kallineb hoogsalt edasi
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Paar miljonit kilo maasikaid mädaneb Soomes põllule
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.