• OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • 31.01.09, 09:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

IRL: Tallinna Vee ja pealinna vaheline leping luubi alla

Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna piirkonna juhatus peab vajalikuks analüüsida Tallinna Vee ja Tallinna linna vahelise lepingu praegust redaktsiooni, mille sätetega põhjendab keskerakondlik Tallinna linnavõim kahetsusväärseks tavaks saanud vee hinnatõuse.
Nagu enamikele tallinlastele, on ka IRL Tallinna piirkonna liikmetele arusaamatu, et kui riigiettevõte Eesti Energia saab käesoleval aastal hakkama 5,2 protsendise hinnatõusuga, siis pealinna monopoolne veefirma keevitas selle aasta algusest vee hinnale juurde koguni 12,8 protsenti, teatas erakond. Isegi sisuliselt pankrotis olevas Pärnu linnas kallines vee hind jaanuarikuust vaid 10 protsenti.
"Viimane aeg on võtta teravdatud tähelepanu alla leping, mis viib pea 400 000 inimese taskust igal aastal sadu miljoneid kroone,” sõnas IRL Tallinna piirkonna tegevjuht ja linnavolikogu linnamajanduskomisjoni liige Siim Kabrits.
„Lepingu valguses tuleb hinnata, kas linnavalitsus on vee hinda reguleerides järginud avaliku huvi printsiipi, tõstes veehinda hoolimata sellest, et monopolistlik Tallinna Vesi on jätnud esialgsest lepingust tulenevad investeerimiskohustused täitmata."
Kabrits märkis, et võib küll vaielda Tallinna Vee omaaegse erastamise nüansside üle, kuid on kindel, et ettevõtte erastamise üks peamisi tingimusi oli uute omanike poolne kohustus katta kogu pealinn kanalisatsioonivõrguga 2006. aastast.
„Kui Keskerakond Tallinnas taas võimule pääses, hakkas see tähtaeg kohe nihkuma,” ütles Kabrits. „Tänaste kavade kohaselt saab linn torudega kaetud alles 2011. aastaks, kuid üha enam räägitakse, et seegi tärmin pole enam reaalne.”
Kabrits osundas, et kui eeloleva kahe aasta vältel pole kogu pealinna kanaliseerimine lõpule viidud, ootab Tallinna kopsakas trahv Euroopa Liidu poolt, mis oleks aga 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna mainele täielik häbiplekk.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele