Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandust elavdavad infrastruktuuri ehitused

    Riigipoolsete infrastruktuuriinvesteeringute tegemine majanduslanguse ajal on levinud praktika majanduse elavdamiseks. Eestis on kostnud etteheiteid, et seda võimalust aktiivselt ei kasutata.
    Meil pole spetsiaalset suuremahulist lisainvesteeringute paketti, kuid avalik sektor annab infrastruktuuri investeeringute kaudu siiski praeguses madalseisus ehitusettevõtjate jaoks olulise panuse. Me peame arvestama konteksti, milles Eesti tegutseb. Nimelt on meie avalik sektor n-ö suhteliselt õhuke ja infrastruktuuri investeeringute hüppeline suurendamine on võimalik ainult laenurahaga. See on aga vastuolus eesmärgiga võtta kiiresti kasutusele euro.
    Lisaks maksutuludele on riigil üks täiendav allikas transpordiinvesteeringute tegemiseks - Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu fondi vahendid. Vaatamata nurinale Euroopa Liidu (EL) struktuurivahendite vähese kasutamise üle on perioodi 2000-2006 transpordi infrastruktuuriprojektide investeeringuteks ette nähtud 3,8 miljardit krooni kasutatud.
    Praegu jätkame 2007-2013 perioodi struktuurivahendite kasutamist. Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavas on planeeritud toetada 22 projekti kogumaksumusega umbes 11 miljardit krooni. Sellest on ELi toetus 9,8 miljardit krooni. Teedele ja ristmikele on planeeritud 6,14 mld, raudteele 2,26 mld, sadamatesse 1,12 mld ning regionaalsetele lennujaamadele 274 mln krooni.
    2008. aastal rahuldas majandus- ja kommunikatsiooniminister viis rahastamistaotlust kokku 1,6 mld krooni ulatuses ja tänavu on oodata veel 12 projekti rahastamisotsuseid 4 mld krooni eest. Kokku moodustab välisabi nende projektide puhul 4,6 miljardit krooni.
    Tänavu veebruaris saatsime Euroopa Komisjonile uue raudteeveeremi soetamise taotluse, mis oli Eesti esimene suurprojektitaotlus perioodil 2007-2013. Veel sel aastal teeme Ülemiste liiklussõlme, Väo-Maardu teelõigu ja Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimise suurprojektide taotlused. Tänavu on rakendamisel 14 projekti ning väljamakseteks planeeritud üle 900 mln krooni ELi vahendeid.
    Majanduslanguses on vaja välisvahendite kasutamist kiirendada. Seda ka tehakse, sh Euroopa Komisjoni tasandil. Võrreldes eelmise perioodiga, on loobutud mitmetasandilisest eelkontrollist ja säilitatud on vaid üks tasand. Vähenenud on aruandlus ja seda just toetuse saaja tasandil.
    Lisaks on suuremahuliste infrastruktuuri investeeringute tegemine pikaajaline protsess.
    2007-2013 eelarveperioodi planeerimine algas juba 2005. aastal, ajal, kui laenuralli ei olnud täielikult käima läinud. Suurprojektide ettevalmistamine tähendab, planeeringuid, tasuvus- ja keskkonnamõju hinnanguid, kooskõlastamisi, maade omandamist ja paljusid muid tegevusi, mis võtavad aega.
    Selleks aastaks oleme jõudnud nii kaugele, et esimeste projektide rakendamist on alustatud ning ridamisi projekte on sel ja järgmisel aastal alustamisel.
    Praegu ongi ideaalne aeg projektide elluviimiseks. Eelmisel paaril aastal oli turul liigselt raha ja ehitushinnad olid seetõttu absurdselt kõrged. Nüüd on hinnad oluliselt langenud. Tänast päeva ei saa võrrelda paari aasta taguse situatsiooniga, kui toetusesaajad olid sunnitud mitmed hanked tühistama, kuna laekunud pakkumised olid sedavõrd kõrge hinnaga, et projektid muutusid mittetasuvateks ka sotsiaalmajanduslikult.
    Seega saab avalik sektor praegu olemasolevate vahenditega rekonstrueerida ja ehitada rohkem infrastruktuuriobjekte kui varem. Ehitussektor saab tööd olukorras, kus erasektori nõudlus on langenud.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.