• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,98%39 593,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,98%39 593,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • 08.04.09, 16:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veeprojektide vanad eurorahad jõuavad Eestisse

Euroopa Komisjon kiitis heaks Tartu ja Rapla veeprojektide lõpparuanded, mis tähistab nimetatud projektide edukat lõppu ning viimaste toetusrahade ülekandmist, teatas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Ehkki mõlema Ühtekuuluvusfondist rahastatud projekti ehitustööd lõppesid juba 2007. aasta esimeses pooles, kannab Euroopa Komisjon viimased 20% toetussummast Eestile üle alles pärast projekti lõpparuande heakskiitu. Vastavalt euroliidu reeglitele maksab komisjon projekti toimumise ajal kuni 80% tehtud kulutustest.
See tähendab, et esimeses järjekorras tuleb toetusesaajal kasutada enda vahendeid. Paljud projektide elluviijad on omafinantseeringu katteks võtnud laenu või küsinud toetust ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.
Lõppenud Rapla projektiga laiendati ning rekonstrueeriti Rapla ja Kehtna valla vee- ja reoveevõrgustikku, Tartu linna projekt keskendus nii olemasoleva kanalisatsioonivõrgu uuendamisele kui ka laiendamisele. Muuhulgas võimaldati paljudel inimestel liituda linna vee- ja kanalisatsioonivõrguga ning Tartu puhul vähenes tänu kanalisatsiooni suurenenud vastuvõtuvõimele ka suurvetega kaasnev tänavate üleujutuse oht.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vanas perioodis tehti Ühtekuuluvusfondist rahastusotsused 13 veemajandusprojekti kohta, millest kuuel käivad veel ehitustööd. Täielikult lõppenud ning kõik toetuserahad on üle kantud kuue projekti puhul, ühe projekti lõpparuanne on hetkel koostamisel. Ühtekokku rahastatakse 2004-2006 aasta programmiperioodi veeprojekte Ühtekuuluvusfondist rohkem kui 2,8 miljardi krooni eest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele