Õpilasmalev peaks olema sotsiaalmaksu vaba

• Konkurss rühmajuhi kohale on tugevam: ühele kohale kandideeris kümme inimest. Peale mitmeaastase kogemusega rühmajuhtide laekus sellel aastal avaldusi väga erinevate eluvaldkondade tegijatelt. Noorte juhtimine ei ole fikseeritud kvaliteedinäitajatega mõõdetav standardoskus, vaid nõuab loovust ja karismat. Seetõttu on õpilasmaleva seisukohast ainult tervitatav, et rikka spordi- või kultuuritaustaga inimesed leiavad endas soovi noortega tegeleda. Noortele vanuses 13–18 mõjuvad eelkõige eeskujud, mitte niivõrd eesmärgid.• Noored saavad paremini aru töö tähtsusest. Väljateenitud palka hinnatakse rohkem ning tööd tehakse hoolsamalt, see aga kinnistab partnerlussuhteid tööandjatega.Sellel suvel on noortel võimalus osaleda rühmades alates Saaremaast kuni Võrumaani. Töid on igasuguseid: Sänna mõisa koristamine koostöös Kultuurikatlaga, rannaniitude hooldus, maasika- ja vaarikakorjamine Tartumaal või töö hernepõllul. Kokku avame registreerimiseks üle 35 linnavälise rühma ja üle 20 linnasisese rühma.

Uuel suvel uued väljakutsed

2009. aasta seadis õpilasmaleva teele ka mitu väljakutset. Loomulikult oli selle aasta suurimaks raskuseks tööandjate leidmine. Õnneks on SA Õpilasmalev olukorras, kus pikaajalised partnerid ei ole kuhugi kadunud, ning nende kõrvale on õnnestunud leida ka täiesti uusi tööandjaid. Hindame kõigi ettevõtete toetust väga. See, et tööandjad iga suvi endale malevarühma võtavad, on meie noortele suur kompliment. Töö kiidab tegijat ning ju on noored asjalikuks osutunud.Teiseks suureks väljakutseks oli toimetulek kärbitud eelarvega. SA Õpilasmaleva küsitav noorte osalustasu linnavälistes rühmades ei ole kuue aasta jooksul muutunud ning ka sellel aastal ei plaani me seda teha. Muutuvas olukorras on aga alati oht, et riigi ressursse hoitakse kokku noorte pealt. Loomulikult on noorsootöö kogu riigiga solidaarne, kuid igasugused kärped kannavad endas teatud sõnumit sellest, mis on riigile oluline ja mis mitte. Sellest punktist kasvab paratamatult välja noorsootöö laiem probleemistik. Eelarvekärbete kaudu saadetavate sõnumitega on Eesti riik üsna oskamatult käitunud.Kolmas murelaps sel aastal on üleriigilise koostöö hoidmine ja säilitamine. Eesti erinevates kohalikes omavalitsustes oli 2008. aastal 48 malevakorraldajat. Neist suurem osa on kohalikku või piirkondlikku malevat vedanud oma vabast ajast ja energiast, otsides selleks vahendeid projektidest, valla eelarvest ning toetajatelt. Tänu nendele on igal suvel saanud malevates osaleda üle 6000 noore. See on Eesti noorsootöös ainus mastaapselt ja reaalselt toimiv töökasvatusvahend. Riik panustab malevasse rahaliselt alla 20% kogu kuludest, ülejäänud tuleb kohalikelt omavalitsustelt, eraettevõtjatelt ja lapsevanematelt. Kas on riigil ette näidata mõni noorsootööprogramm, mis oleks kuluefektiivsem?

Millised on lahendused?Et järgmisteks aastateks positiivseid lahendusi leida, peaks ühiskondlikul tasandil päris palju ümber vaatama, alustades sellest, et võib olla peaks noorsootöötajaid käsitlema rohkem loovisikute kui arveametnikena, ja lõpetades pikemaajaliste rahastusperspektiivide seadmisega.

Vaatame üht seadust, mis puudutab nii noori, tööandjaid kui ka maksusüsteemi. Jutt käib ravikindlustuse seadusest paragrahvist 5 lõikest 4, kus räägitakse, kelle pealt peaks maksma sotsiaalmaksu ja kelle on riik seaduse järgi juba kindlustanud. Seaduses on kirjas: „kindlustatud isikuga käesoleva seaduse alusel võrdsustatud isik, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, on:• isik kuni 19-aastaseks saamiseni;• õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, põhihariduse nõudeta kutseõppes õppiv isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane.”Ja lisaks sama paragrahvi lõige 2: „kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja”.Seega makstakse töötavate noorte ja õpilaste pealt sotsiaalmaksu topelt? Küsisime rahandusministeeriumist selgitust. Meile vastati, et ettevõtted peavad tõepoolest sotsiaalmaksu maksma ka ülalnimetatud isikute ehk noorte ja õpilaste pealt – tegu on solidaarsusmaksuga. Sotsiaalministeeriumist tuli sama küsimuse peale aga risti vastupidine vastus.

Sotsiaalmaksu küsimus ei ole välja toodud mitte selleks, et näidata Eesti seaduste mitmetimõistetavust, vaid selleks, et tuua välja üks potentsiaalne mõttekoht. Kui riik tahab soodustada noorte töökasvatust ja tööhõivet, võiks riik luua ettevõtetele noorte palkamiseks soodustingimused. Miks võtta tööandja taskust uuesti sotsiaalmaksu, kui riik on juba nimetatud eagrupi kindlustanud?See on ainult üks näide, milles ministeeriumid koostööd saaksid teha. Tähtis on sõnum, et riik tunneb noorte töökasvatuse vastu huvi ja tal on pikaajalised sihid. Usun, et nii sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium kui ka rahandusministeerium leiaksid koos töötades veel palju lahendusi, mis vähese vaevaga palju kasu tooksid.Probleemidele ja väljakutsetele vaatamata on õpilasmaleva rahvas siiski alati hakkamist täis olnud ning toimekust läheb kindlasti vaja ka eelolevatel aastatel. Õpilasmalev loob ühiskonnas usaldust ja sidusust. Jääb vaid loota, et riik taipab selles suunas kaasa mõelda.