• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,67%6 065,37
  • DOW 300,64%42 853,73
  • Nasdaq 0,92%19 810,66
  • FTSE 1000,1%8 766,56
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,95
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,67%6 065,37
  • DOW 300,64%42 853,73
  • Nasdaq 0,92%19 810,66
  • FTSE 1000,1%8 766,56
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,95
  • 30.06.09, 11:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Estonian Air kolmekordistas kahjumi

Eile kinnitas rahvusliku lennufirma Estonian Airi nõukogu ettevõtte mulluse aastaaruande, millest selgub, et firma teenis 170,5 miljonit krooni kahjumit. Seega seljatati varem prognoositud umbes sajamiljoniline miinus peaaegu kahekordselt.
Estonian Airi konsolideeritud müügitulu eelmisel aastal oli 1,45 miljardit krooni, kasvades võrreldes eelmise aastaga 6%. Tunamullu teenis ettevõte 52 miljonit krooni kahjumit.
"2008. aasta oli kommertslennundusele nii Eestis kui terves maailmas väga keeruline. Üldised negatiivsed trendid mõjutasid oluliselt Estonian Airi tegevust kogu majandusaasta jooksul," lausus Estonian Airi president ja juhatuse esimees Andrus Aljas.
"2008. aasta esimese poole tulemustele avaldas väga olulist mõju kütuse kiirest hinnatõusust tulenev surve tegevuskuludele ning teisel poolaastal oli oluliseks mõjuriks majanduskeskkonna probleemidest tulenev nõudluse järsk langus, mis kindlasti kestab veel nii sel kui osaliselt 2010. aastal," jätkas Aljas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ettevõtte nõukogu esimees, investeerimispanga Cresco juht Olev Schults oli lootusrikkam. "Möödunud aasta majandustulemused ei rõõmusta, kuid vaatamata üha enam survestuvale majanduskeskkonnale ning turul toimuvatele kiiretele muutustele ootab nõukogu Estonian Airilt paremaid tulemusi, mida püütakse saavutada kulude kokkuhoiu kava realiseerimisega ja turubaasi laiendamisega. Ettevõtte taasavab peatselt lennud Amsterdami ja Berliini, lisaks on kavas avada lennuühendused Tallinnast Peterburi ja Tartust Stockholmi”, rääkis ta.
Juba tänavu aprillis pidi Estonian Airi lennukipark täienema algatuseks esimese, kuid paar kuud hiljem ka kahe järgmise uhiuue Bombardieriga. Esimese reisi pidi esimene Bombardier tegema 11. mail. Paraku ei ole seni ühtki uut lennukit, see-eest on liisingfirmale tagastatud kaks vana Boeing 737t. Seda, kas ja millal uued lennukid Eestisse jõuavad, ettevõte otsesõnu välja öelnud ei ole. Segasevõitu on ka, miks Bombardierid õigeaegselt saabumata jäid.
Estonian Airi pressesindaja Ilona Eskelinen ütles Äripäevale, et lennukid jäid õigeaegselt Eestisse saabumata nii üleilmse majanduskriisi kui nende valmimise venimise tõttu.
"Finantseerimistingimused lepiti kokku enne üleilmset majandus- ja finantskriisi, lennukite tootmine ja tarneaeg langesid aga perioodi, mil suurte rahaliste tehingute läbiviimine nõuab märksa keerulisemat asjaajamist ja lisatingimuste täitmist. See on lennukite valmimist ja kohaletoomist mitme kuu võrra edasi nihutanud mitte ainult Estonian Airil vaid ka teistel lennuettevõtetel," selgitas Eskelinen.
SAS, kel on Estonian Airis 49%-line osalus, on firmale korduvalt lühiajalisi eurolaene andnud. Ühekordsed rahasüstid on küündinud paari miljoni euroni. Kui suur on Estonian Airi lühiajaliste kohustuste suurus, peaks selguma mullusest aastaaruandest.
Kui Estonian Air eelmisel aastal uute lennukite emafirma SASiga kahasse ostmisest rääkima hakkas, väideti muuhulgas, et umbes 90kohaliste Bombardieridega lendamine aitaks kokku hoida ettevõtte erinevaid kulutusi. Ühtlasi rõhutati, et pärast uute lennukitega opereerimise alustamist, peaks firma rahavoog positiivseks pöörduma, misjärel ei tule enam SASilt sagedast rahaabi küsida.
Põhjus, miks Estonian Air emafirmalt mullu tuge pidi otsima, peitus käibevahendite nappuses. Nimelt kulusid need suuresti kolme tuttuue Bombardieri esimeseks sissemakseks, mistõttu tekkiski vajadus täiendava käiberaha järele.
Sellest, millisena majandusminister Juhan Parts riigi esindajana Estonian Airi tulevikku näeb, loe juba homsest Äripäeva paberlehest!

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 23 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele