Estonian Air kolmekordistas kahjumi

Ettevõtte nõukogu esimees, investeerimispanga Cresco juht Olev Schults oli lootusrikkam. "Möödunud aasta majandustulemused ei rõõmusta, kuid vaatamata üha enam survestuvale majanduskeskkonnale ning turul toimuvatele kiiretele muutustele ootab nõukogu Estonian Airilt paremaid tulemusi, mida püütakse saavutada kulude kokkuhoiu kava realiseerimisega ja turubaasi laiendamisega. Ettevõtte taasavab peatselt lennud Amsterdami ja Berliini, lisaks on kavas avada lennuühendused Tallinnast Peterburi ja Tartust Stockholmi”, rääkis ta.

Juba tänavu aprillis pidi Estonian Airi lennukipark täienema algatuseks esimese, kuid paar kuud hiljem ka kahe järgmise uhiuue Bombardieriga. Esimese reisi pidi esimene Bombardier tegema 11. mail. Paraku ei ole seni ühtki uut lennukit, see-eest on liisingfirmale tagastatud kaks vana Boeing 737t. Seda, kas ja millal uued lennukid Eestisse jõuavad, ettevõte otsesõnu välja öelnud ei ole. Segasevõitu on ka, miks Bombardierid õigeaegselt saabumata jäid.

Estonian Airi pressesindaja Ilona Eskelinen ütles Äripäevale, et lennukid jäid õigeaegselt Eestisse saabumata nii üleilmse majanduskriisi kui nende valmimise venimise tõttu.

"Finantseerimistingimused lepiti kokku enne üleilmset majandus- ja finantskriisi, lennukite tootmine ja tarneaeg langesid aga perioodi, mil suurte rahaliste tehingute läbiviimine nõuab märksa keerulisemat asjaajamist ja lisatingimuste täitmist. See on lennukite valmimist ja kohaletoomist mitme kuu võrra edasi nihutanud mitte ainult Estonian Airil vaid ka teistel lennuettevõtetel," selgitas Eskelinen.

SAS, kel on Estonian Airis 49%-line osalus, on firmale korduvalt lühiajalisi eurolaene andnud. Ühekordsed rahasüstid on küündinud paari miljoni euroni. Kui suur on Estonian Airi lühiajaliste kohustuste suurus, peaks selguma mullusest aastaaruandest.

Kui Estonian Air eelmisel aastal uute lennukite emafirma SASiga kahasse ostmisest rääkima hakkas, väideti muuhulgas, et umbes 90kohaliste Bombardieridega lendamine aitaks kokku hoida ettevõtte erinevaid kulutusi. Ühtlasi rõhutati, et pärast uute lennukitega opereerimise alustamist, peaks firma rahavoog positiivseks pöörduma, misjärel ei tule enam SASilt sagedast rahaabi küsida.

Põhjus, miks Estonian Air emafirmalt mullu tuge pidi otsima, peitus käibevahendite nappuses. Nimelt kulusid need suuresti kolme tuttuue Bombardieri esimeseks sissemakseks, mistõttu tekkiski vajadus täiendava käiberaha järele.

Sellest, millisena majandusminister Juhan Parts riigi esindajana Estonian Airi tulevikku näeb, loe juba homsest Äripäeva paberlehest!