Tuumajaam üks valikutest

Lisaks kliimapoliitika arengule mõjutab meid ka elektriturgude avanemine. Tingituna CO2 hinna olulisest kasvust ei tundu põlevkivielektri kaardid perspektiivis kõige paremad. Kui ELi kliimapoliitika osutub jätkusuutlikuks, siis ei tundu Eestis leiduvat kohta ka imporditava söe baasil töötavale söejaamale.

Baaskoormust rahuldavast hüdroenergiast ei luba unistada Eesti piiratud veeolud. Maagaasi suuremahulist kasutamist ei soosi hiljutised energiasõda meenutavad sündmused. Jäävad üle taastuvenergia projektid, tuumaenergia ja elektri import naabersüsteemidest. Parimaks lahenduseks oleks arvatavasti kombinatsioon.

Kuigi Eesti on lähtunud põhimõttest, et Eesti vajadused kaetakse meie oma tootmisvõimsustega, oleks põhjust seda seisukohta veel kord kaaluda. Põhjala riikidel on suure hüdro- ja tuumaenergia osakaalu tõttu oluline konkurentsieelis Balti riikide ees.

Taastuvenergia arendamine on prioriteetne valdkond terves maailmas, kuid tema häda seisneb kalliduses. Odavat tuule, päikse jms energiat pole olemas. Turukõlbulikuks muudavad taastuvenergia riigi toetused, mille maksavad kinni maksumaksjad. Seetõttu ei ole baaskoormuse katmine taastuvenergia arvel majanduslikult kõige otstarbekam.

Ka tuumaenergeetikal on oma hädad. Viimase paarikümne aasta jooksul on maailmas ehitatud vähe tuumajaamu. Enamik praegustest rajatistest on prototüübid. Prototüüpide ehitusega kaasnevad aga viivitused, suuremad kulud jne. Samas viited tuumatehnoloogia ohtlikkusele räägivad asjatundmatusest, tuhandete reaktoraastate pikkune opereerimiskogemus viitab pigem tehnoloogia ohutusele.

Eesti Energia eesmärk on platvormi ehitamine, mis võimaldaks riigil langetada kaalutletud otsus tulevikus. Me ei kavatse anda järele huvigruppide survele, kes väldivad energiatootmisviiside võrdlemist.