- OMX Baltic−0,43%300,96
- OMX Riga0,1%894,29
- OMX Tallinn−0,36%2 073,72
- OMX Vilnius−0,05%1 200,53
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,13%8 796,98
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
- OMX Baltic−0,43%300,96
- OMX Riga0,1%894,29
- OMX Tallinn−0,36%2 073,72
- OMX Vilnius−0,05%1 200,53
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,13%8 796,98
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuumajaam üks valikutest
Teeme algatuseks kohe ühe asja selgeks. Tuumajaama Eestisse rajamise otsust pole tehtud. Valitsuse poolt heaks kiidetud energia- ja elektrimajanduse arengukavad viitavad vaid tuumaenergeetika seaduste, kompetentside jms ettevalmistamise vajadusele. Eesti ei ole praegu selliseks otsuseks ka valmis.
Miks me siis räägime tuumaenergeetika võimalikust kasutuselevõtust? Põhjus on lihtne. Eestit juba ligi sada aastat teeninud põlevkivielektri aeg hakkab mööda saama. ELi kliimapoliitika nõuded, mis näevad ette CO2 emissiooni olulist piiramist, sunnivad kõiki elektritootjaid tootmisportfelli üle vaatama.
Põlevkivielektri osakaalu on juba asunud vähendama taastuvenergia projektid, kuid peame mõtlema ka sellele, mille arvel katab Eesti lähema paari-kolmekümne aasta pärast oma baaskoormuse vajadused. Selles kontekstis pole põhjust tuumaenergiat eirata. Tegemist on odava ja tänase tarbimise juures tuhandete aastate pikkuse kütusevaruga energiatootmise liigiga.
Lisaks kliimapoliitika arengule mõjutab meid ka elektriturgude avanemine. Tingituna CO2 hinna olulisest kasvust ei tundu põlevkivielektri kaardid perspektiivis kõige paremad. Kui ELi kliimapoliitika osutub jätkusuutlikuks, siis ei tundu Eestis leiduvat kohta ka imporditava söe baasil töötavale söejaamale.
Baaskoormust rahuldavast hüdroenergiast ei luba unistada Eesti piiratud veeolud. Maagaasi suuremahulist kasutamist ei soosi hiljutised energiasõda meenutavad sündmused. Jäävad üle taastuvenergia projektid, tuumaenergia ja elektri import naabersüsteemidest. Parimaks lahenduseks oleks arvatavasti kombinatsioon.
Kuigi Eesti on lähtunud põhimõttest, et Eesti vajadused kaetakse meie oma tootmisvõimsustega, oleks põhjust seda seisukohta veel kord kaaluda. Põhjala riikidel on suure hüdro- ja tuumaenergia osakaalu tõttu oluline konkurentsieelis Balti riikide ees.
Taastuvenergia arendamine on prioriteetne valdkond terves maailmas, kuid tema häda seisneb kalliduses. Odavat tuule, päikse jms energiat pole olemas. Turukõlbulikuks muudavad taastuvenergia riigi toetused, mille maksavad kinni maksumaksjad. Seetõttu ei ole baaskoormuse katmine taastuvenergia arvel majanduslikult kõige otstarbekam.
Ka tuumaenergeetikal on oma hädad. Viimase paarikümne aasta jooksul on maailmas ehitatud vähe tuumajaamu. Enamik praegustest rajatistest on prototüübid. Prototüüpide ehitusega kaasnevad aga viivitused, suuremad kulud jne. Samas viited tuumatehnoloogia ohtlikkusele räägivad asjatundmatusest, tuhandete reaktoraastate pikkune opereerimiskogemus viitab pigem tehnoloogia ohutusele.
Eesti Energia eesmärk on platvormi ehitamine, mis võimaldaks riigil langetada kaalutletud otsus tulevikus. Me ei kavatse anda järele huvigruppide survele, kes väldivad energiatootmisviiside võrdlemist.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele