Juhtkiri: 4 miljardit krooni on parem kui 3,5

OMX Baltic0,22%319,39
OMX Riga0,1%972,31
OMX Tallinn−0,06%2 228,28
OMX Vilnius0,43%1 512,81
S&P 500−1,09%7 659,44
DOW 30−0,34%52 002,41
Nasdaq −2,14%26 140,03
FTSE 1000,38%10 881,9
Nikkei 2251,39%65 324,29
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%94,58

OMX Baltic0,22%319,39
OMX Riga0,1%972,31
OMX Tallinn−0,06%2 228,28
OMX Vilnius0,43%1 512,81
S&P 500−1,09%7 659,44
DOW 30−0,34%52 002,41
Nasdaq −2,14%26 140,03
FTSE 1000,38%10 881,9
Nikkei 2251,39%65 324,29
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%94,58

Äripäev soovitab valitsusel teha TeliaSonerale oma pakkumine Eesti Telekomi aktsiate müügi kohta ning riik peaks küsima 111 krooni aktsia eest ehk sarnase hinna, mida TeliaSonera pakkus 2004. aasta kevadel. See tähendab, et riik teeniks 3,5 miljardi asemel 4 miljardit krooni ning rootslased peaksid ettevõtte väljaostmiseks kulutama 5,1 miljardi asemel 6,1 miljardit.

Eesti Telekom on ettevõte kus riigil pole mõtet olla omanik. Eriti ajal, kui riigil on suur rahavajadus. Seetõttu tasub alustada TeliaSoneraga läbirääkimisi.

Esmaspäeval avalikuks saanud TeliaSonera pakkumine on toimetuse hinnangul liiga tagasihoidlik ja sellega leppimine oleks häbiväärne. 93 krooni aktsia eest viitab, et rootslased üritavad kasutada ära praegust kehva majandusolukorda ning pingelist riigieelarvet ja loodavad, et neil õnnestub riigilt jaatav vastus saada.

Loodetavasti ei ole valitsusel sõlmitud Telekomi suuromanikuga salakokkuleppeid ja kogu protsess on käinud täpselt nii, nagu seda asjaosalised räägivad ehk siis alles reedel andis suuromanik oma huvist teada Eesti riigile.

Lükates eile avalikuks saanud pakkumise tagasi, annab valitsus positiivse signaali välismaailmale. Selline käik näitab, et meie riigi majandusseis pole sugugi nii sant, et me peaksime tulusast ettevõttest kiirkorras ning esimese pakkumise peale loobuma.

TeliaSonera huvi investeerida täiendavalt Eesti ja Leedu ettevõttesse on juba iseenesest hea uudis ja võib viidata sellel, et halvemad ajad kahe riigi majanduses on läbi saamas. Vähemalt nii arvab aastaid Balti regioonis tegutsenud suurinvestor. Kui TeliaSonera arvaks, et asjad veereksid lähiaastatel ikka veel allamäge, siis poleks ta ülevõtmispakkumist teinud.

Muidugi on risk, et TeliaSonera ei tõsta oma pakkumist ning lepib sellega, et riik jääb kaasomanikuks. See tähendaks, et meil jäävad saamata loodetud miljardid. Teisalt on Eesti riigil endiselt raha stabilisatsioonireservis ja võlakoormus on väike. Riik ei ole Eesti Telekomi aktsiate müümisel sundseisus. See võimaldab esitada omapoolseid tingimusi.

Kõige tugevam argument ülevõtmispakkumisega nõustumiseks on seotud Eesti Telekomi äriseisuga. Telekomisektor ei ole lähiaastatel enam nii kasumlik, kui oli enne majanduskriisi, ja ka omanikutulu teenib Telekomi aktsiate pealt tulevikus vähem. Ajades praegu rootslastele sõrad vastu, võib juhtuda, et riik võib tulevikus teenida väiksema summa, kui on rootslaste poolt praegu pakutav.

Eesti riigil tasub aga see risk võtta. Hansapanga kogemus näitas, et Swedbank oli sunnitud kaasaktsionäride vastuseisu tõttu oma ülevõtmispakkumise hinda kergitama. Telekomis on Eesti riik ainus omanik, kel on jõudu TeliaSoneraga hinna üle kaubelda. Praegu on riigil kasulik seda jõudu demonstreerida.

Juhtkiri: 4 miljardit krooni on parem kui 3,5

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised