Ääremaa staatus sunnib prügi eest rohkem maksma

Tänavu on Lõuna-Eesti omavalitsused hakanud senisest aktiivsemalt jäätmeveo konkursse läbi viima.

Vähempakkumiste tulemus on üldjuhul selline, et kui konteinerite tühjendamise hind jääb üldiselt muu Eestiga võrreldes samasse suurusjärku, siis näiteks Võru vallas on 0,66kuupmeetrise mahuga konteineri rendihind 165 krooni kuus, s.o kaks ja pool korda rohkem kui Tallinnas.

Tõsi on, et europrügilates on ladestustasu üksjagu odavam kui vanades prügilates, aga ka prügiveoga kaasnev transpordikulu on märkimisväärne ning muudab prügikäitluse Lõuna-Eesti elanike ja ettevõtete jaoks kokkuvõttes kallimaks kui mujal Eestis.

"Kuna ladestustasu euronõuetele mittevastavas prügilas Räpol oli juba kõrgem kui Tormas, ei mõjutanud Räpo prügila sulgemine juba sõlmitud konteinerite tühjendamise hindasid," selgitas Võru abilinnapea Jüri Johanson. "Nüüd on Võrus läbi viidud avalik konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks, pakkumised laekusid viielt firmalt," ütles Johanson, lisades, et pakutud hinnad on madalamad praegu kehtivates lepingutes olevatest hindadest.

Võru linnakantselei teatel tehakse ettepanek jäätmeveo lepingu sõlmimiseks kolmeks aastaks ASile Ragn-Sells. Praegu pole lepingut veel sõlmitud, seda tehakse pärast 30päevase vaidlustusaja möödumist pärast 12. septembrit.

Johanson selgitas, et Võru linn moodustas koos vallaga mullu novembris MTÜ Võru Jäätmekeskus, mille ülesanne on rajada ümberlaadimisjaam Võru linna vahetus läheduses asuvasse Umbsaarde.

"Praeguse seisuga on sõlmitud hoonestusõiguse leping kinnistule, kuhu rajatakse ümberlaadimisjaam," rääkis ta. "On olemas KIKi positiivne seisukoht rahastada projekti üheksa miljoni krooniga."

Kuni jaama käivitumiseni saavad lepingutega mitteseotud jäätmevaldajad anda osa jäätmetest sorteerituna Võru keskkonnajaama.

Rõuge vallavanem Tiit Tootsi sõnul läks Rõuge vald korraldatud olmejäätmete veole üle tänavu 1. veebruaril.

"Veokonkursi võitis AS Jõgeva Elamu, kes veab valla prügi Torma prügilasse," selgitas ta.

Võru vallavanem Georg Ruuda kinnitas Võrumaa Teatajale, et ilmselt ei suudeta Umbsaare jäätmekeskust enne tuleva aasta algust valmis ehitada.

"Hangete koostamine ja ehitamine võtab oma aja. Tekib pooleaastane paus, mil pole võimalik viia prügi lähemale kui Tormasse," nentis ta.

Torma prügilat haldaval OÜ-l Amestop on selle omaniku Torma vallaga sõlmitud 2013. aastani kehtiv opereerimisleping. Praegu võiks prügilasse paigutada veel umbes 70 000 tonni jäätmeid, kuid aastas toodi siiani vaid 7000 tonni ringis. Plaanis on Tormasse rajada veel üks ladestusala ning suurendada ladestuskogust 35 000 tonnini aastas.

Hegri Narusk, Võru linnavalitsuse linnahoolduse ja keskkonnaosakonna juhataja

Kui meil kardetakse, et prügiautol tuleb jäätmete kogumiskohast prügilasse sõita 2,5 tundi, siis mõnes naaberriigis kulub sel autol 2,5 tundi ainuüksi suurlinnast väljajõudmiseks.

Mis aga puutub prügilale asukoha valimisse, siis ilmselt peaks riik sellele lähenema globaalsema pilguga. Prügila peaks olema strateegiliselt tähtis objekt, nagu näiteks lennuväli. Selle asukohta ei saa jätta viieliikmeliste poliitiliste erimeelsuste kammitsais olevate vallavolikogude otsustada.

Ka Võru linna viga oli see, et jäime liialt sinisilmselt lootma prügila rajamist alguses Nõo, hiljem Kõlleste valda. Mõlemad näisid üsna kindlad olevat, aga esimesel juhul tühistas prügila rajamise riigikohus, teisel juhul tõmbasid sellele kriipsu peale kohalike elanike protestiallkirjad ja nende mõjust tingitud kohaliku volikogu otsus.

Tõnu Anton, Võru linnavolikogu esimees

Mõtted ja kavad ning plaanid võivad olla probleemide lahendamisel riigi vaatenurgast isegi õiged, kuid küsimus on, kes maksab kinni jäätmete veo mitmesaja kilomeetri kaugusele.

Ükskõik kelle käest küsides on vastus olnud alati üks ja seesama - jäätmete veo maksab kinni jäätmete tekitaja ehk siis see, kelle jäätmeid veetakse.

See loob aga regionaalselt ebavõrdse olukorra erinevate piirkondade inimestele, sest kellel on prügila või jäätmepõletusjaam käe-jala juures, sellele on ju veokulud odavamad kui sellel, kes peab jäätmeid vedama sadade kilomeetrite taha. Riik paistab selles küsimuses olevat asunud passiivse pealtvaataja rolli ja ei ole astunud omapoolseid samme probleemi lahendamiseks ega leevendamiseks. Jälle on Tallinna elanik see, kes võidab.