Ääremaa staatus sunnib prügi eest rohkem maksma

Artikkel

- Uudised
- Ketlin Priilinn
- 2. september 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ääremaa staatus sunnib prügi eest rohkem maksma
Tänavu on Lõuna-Eesti omavalitsused hakanud senisest aktiivsemalt jäätmeveo konkursse läbi viima.
Vähempakkumiste tulemus on üldjuhul selline, et kui konteinerite tühjendamise hind jääb üldiselt muu Eestiga võrreldes samasse suurusjärku, siis näiteks Võru vallas on 0,66kuupmeetrise mahuga konteineri rendihind 165 krooni kuus, s.o kaks ja pool korda rohkem kui Tallinnas.
Tõsi on, et europrügilates on ladestustasu üksjagu odavam kui vanades prügilates, aga ka prügiveoga kaasnev transpordikulu on märkimisväärne ning muudab prügikäitluse Lõuna-Eesti elanike ja ettevõtete jaoks kokkuvõttes kallimaks kui mujal Eestis.
SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus juhataja Riho Karu sõnul on Valgamaa prügimajanduses valusalt mööda näppe saanud.
"Aastate eest käivitus projekt, mille tulemusena pidi Kagu-Eesti Jäätmekeskuse baasil rajatama euronõuetele vastav ladestusala nagu Kesk-Eestiski," selgitas ta. "Paraku see projekt ei rakendunud ning Kagu-Eesti Jäätmekeskus on praeguseks pankrotistunud ja likvideeritud. Praegu pole ka ühtegi viidet, et mingi alternatiiv üldse plaani oleks võetud."
Karu kinnitas, et korraldatud jäätmevedu on Valgamaal lahendatud nii, et 13 omavalitsust moodustasid kaks jäätmeveopiirkonda, jäätmed veetakse Paikre prügilasse.
"Kagu-Eesti Jäätmekeskuse viimaste hingetõmmete ajal üritati Valgamaal leida alternatiive, kuhu siis ikkagi prügi viia," rääkis ta. "Vaagitud on isegi varianti, mis on seotud Lätis paikneva Daibe europrügilaga, kuid selle lahenduse lükkasid kahe riigi ministeeriumid juba eos kõrvale."
Riho Karu tunnistas, et siiani ei anna talle rahu küsimus, miks oleme praegu sellises olukorras. "Leian, et riigi korraldamatuse tulemusena seisame fakti ees, et Lõuna-Eesti omavalitsused veavad jäätmeid kaugustele, mis ületavad 100 kilomeetrit," märkis ta.
Eesti Korteriühistute Liidu Põlva büroo juhataja Anneli Eskor tunnistas, et korraldatud jäätmeveo vähempakkumised võimaldavad prügiveo hinda hoopis alla suruda.
"Sel suvel sai meil kolmeaastane leping läbi, Põlva linnas ja vallas korraldati uus konkurss, mille võitis Ragn-Sells, ja nüüd on prügiveo hind järgmiseks kolmeks aastaks veelgi madalam kui varem. Küll aga tõusis konteinerite rendi hind," selgitas Eskor.
Võru prügi veeti 16. juulini linnalähistel asuvasse Räpo prügilasse. Nüüd on see suletud.
"Kuna ladestustasu euronõuetele mittevastavas prügilas Räpol oli juba kõrgem kui Tormas, ei mõjutanud Räpo prügila sulgemine juba sõlmitud konteinerite tühjendamise hindasid," selgitas Võru abilinnapea Jüri Johanson. "Nüüd on Võrus läbi viidud avalik konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks, pakkumised laekusid viielt firmalt," ütles Johanson, lisades, et pakutud hinnad on madalamad praegu kehtivates lepingutes olevatest hindadest.
Võru linnakantselei teatel tehakse ettepanek jäätmeveo lepingu sõlmimiseks kolmeks aastaks ASile Ragn-Sells. Praegu pole lepingut veel sõlmitud, seda tehakse pärast 30päevase vaidlustusaja möödumist pärast 12. septembrit.
Johanson selgitas, et Võru linn moodustas koos vallaga mullu novembris MTÜ Võru Jäätmekeskus, mille ülesanne on rajada ümberlaadimisjaam Võru linna vahetus läheduses asuvasse Umbsaarde.
"Praeguse seisuga on sõlmitud hoonestusõiguse leping kinnistule, kuhu rajatakse ümberlaadimisjaam," rääkis ta. "On olemas KIKi positiivne seisukoht rahastada projekti üheksa miljoni krooniga."
Kuni jaama käivitumiseni saavad lepingutega mitteseotud jäätmevaldajad anda osa jäätmetest sorteerituna Võru keskkonnajaama.
Rõuge vallavanem Tiit Tootsi sõnul läks Rõuge vald korraldatud olmejäätmete veole üle tänavu 1. veebruaril.
"Veokonkursi võitis AS Jõgeva Elamu, kes veab valla prügi Torma prügilasse," selgitas ta.
Võru vallavanem Georg Ruuda kinnitas Võrumaa Teatajale, et ilmselt ei suudeta Umbsaare jäätmekeskust enne tuleva aasta algust valmis ehitada.
"Hangete koostamine ja ehitamine võtab oma aja. Tekib pooleaastane paus, mil pole võimalik viia prügi lähemale kui Tormasse," nentis ta.
Torma prügilat haldaval OÜ-l Amestop on selle omaniku Torma vallaga sõlmitud 2013. aastani kehtiv opereerimisleping. Praegu võiks prügilasse paigutada veel umbes 70 000 tonni jäätmeid, kuid aastas toodi siiani vaid 7000 tonni ringis. Plaanis on Tormasse rajada veel üks ladestusala ning suurendada ladestuskogust 35 000 tonnini aastas.
Hegri Narusk, Võru linnavalitsuse linnahoolduse ja keskkonnaosakonna juhataja
Kui meil kardetakse, et prügiautol tuleb jäätmete kogumiskohast prügilasse sõita 2,5 tundi, siis mõnes naaberriigis kulub sel autol 2,5 tundi ainuüksi suurlinnast väljajõudmiseks.
Mis aga puutub prügilale asukoha valimisse, siis ilmselt peaks riik sellele lähenema globaalsema pilguga. Prügila peaks olema strateegiliselt tähtis objekt, nagu näiteks lennuväli. Selle asukohta ei saa jätta viieliikmeliste poliitiliste erimeelsuste kammitsais olevate vallavolikogude otsustada.
Ka Võru linna viga oli see, et jäime liialt sinisilmselt lootma prügila rajamist alguses Nõo, hiljem Kõlleste valda. Mõlemad näisid üsna kindlad olevat, aga esimesel juhul tühistas prügila rajamise riigikohus, teisel juhul tõmbasid sellele kriipsu peale kohalike elanike protestiallkirjad ja nende mõjust tingitud kohaliku volikogu otsus.
Tõnu Anton, Võru linnavolikogu esimees
Mõtted ja kavad ning plaanid võivad olla probleemide lahendamisel riigi vaatenurgast isegi õiged, kuid küsimus on, kes maksab kinni jäätmete veo mitmesaja kilomeetri kaugusele.
Ükskõik kelle käest küsides on vastus olnud alati üks ja seesama - jäätmete veo maksab kinni jäätmete tekitaja ehk siis see, kelle jäätmeid veetakse.
See loob aga regionaalselt ebavõrdse olukorra erinevate piirkondade inimestele, sest kellel on prügila või jäätmepõletusjaam käe-jala juures, sellele on ju veokulud odavamad kui sellel, kes peab jäätmeid vedama sadade kilomeetrite taha. Riik paistab selles küsimuses olevat asunud passiivse pealtvaataja rolli ja ei ole astunud omapoolseid samme probleemi lahendamiseks ega leevendamiseks. Jälle on Tallinna elanik see, kes võidab.
Hetkel kuum