Eesti Õdede Liit on ühinenud Eesti Haiglate
Liidu ettepanekuga Eesti Haigekassa nõukogule kompenseerida aastate 2010.-2013.
eelarvetes väheneva ravikindlustuste osa eelnevatel aastatel kogunenud jaotamata
kasumi arvel.
Kui realiseerub tervishoiuteenuste hinnakärbe ning haiglad on sunnitud töötajaid koondama, siis on õdede liidu hinnangul väga tõenäoline ulatusliku välismaale töölesiirdujate laine tekkimine, teatas Eesti Õdede Liit. Eesti õdede värbamisega tegelevad praegu aktiivselt eelkõige Soome, Norra ja Suurbritannia haiglad. Kui varasematel aastatel kasutati õdede leidmiseks töövahendusfirmade abi, siis praeguseks on olukord muutunud ja näiteks Soome haiglate ülemõed käivad isiklikult meie õdedega kohtumas ja nende töist taset hindamas, et siin sõlmida juba konkreetseid kokkuleppeid, seisab liidu teates.
Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 näeb elanikkonna tervisevajadustele vastamiseks ette õdede arvu suurenemist. Kui Euroopas keskmiselt on kaheksa, Soomes isegi 15 õde 1000 elaniku kohta, siis Eestis peab kuus õde hoolitsema sama arvu elanike tervisevajaduste eest ning trend on õdede koormuse kasvu suunas. Juba praeguse koormuse puhul jääb igale patsiendile pühendatav aeg minimaalseks.
Kui praegusest õeskonnast otsustab välismaal töötamise kasuks isegi ainult paarsada õde, mis on paar protsenti töötavatest õdedest, siis kasvab reaalne õdede koormus märgatavalt, mille tulemusel saavad patsiendid kesisema kvaliteediga tervishoiuteenust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Õe kutsealal töötamine nõuab pidevat praktiseerimist ning kui koondatud õde leiab tööd mõnel teisel tegevusalal, kaotab ta viie aastaga kvalifikatsiooni ehk õiguse õena töötada. Õe baaskoolitus kestab vähemalt 3,5 aastat, millele lisandub spetsialiseerumine ja täiendõpped. Seega kaotab riik täiendavate tervishoiukärbetega lisaks tervishoiusüsteemi nõrgestamisele ka paljude aastate jooksul õdede koolitamisse tehtud investeeringud. Tänapäeval on õdedel tervishoiusüsteemis iseseisev roll, sh iseseisvad vastuvõtud.