Multikultuursus loob eeliseid

Rahvusvahelistumisest on saanud paratamatus. Ka Eestis. Juba 2007. aastal valiti Eesti kümne kõige globaliseerunuma riigi hulka maailmas (The A.T. Kearney/Foreign Policy Globalization Index) ja kuigi üleilmastumise surve avaldub meil enamasti hiljem kui maailma kultuuri- ja ärikeskustes, jõuab nii meeldivate kui ka ebameeldivate trendide mõju varem või hiljem ka siinsetesse ettevõtetesse.

Paar kiiret kõnet Londonis ja Stockholmis rahvusvahelistes ettevõtetes töötavatele sõpradele näitasid, et etnilise ja kultuurilise mitmekesisuse taotlemist personalipoliitikas nähakse seal lisaks organisatsiooni väärtusruumi tugisambale ka pragmaatilise kasu allikana. Eriilmelise sotsiaalkultuurilise taustaga töötajaskond loob konkurentsieeliseid - kasvab ettevõtte kompetentside mitmekesisus ja innovatsioonisuutlikkus, samuti läbilöögivõime erinevatel turgudel ning tõenäosus võita riigihankeid.

Kui aga ettevõtted ei taha muutuda, tuleb luua muutumist soodustav keskkond, ehk kasutada vaheldumisi präänikut ja piitsa. Etnilist mitmekesisust toetavad riiklikud tööturumeetmed võib jaotada kaheks - pakkumise ja nõudluse poolele suunatuteks.

Esimesel juhul püütakse täiendada immigrantide teadmisi ja oskusi vastavalt tööandjate ootustele. Pakkumise poolel on domineerivaks erialase keeleõppe soodustamine, tööturu nõustajate koolitamine, ettevõtjapoolsete mentorlusprogrammide kaasrahastamine, aga ka võõrtööjõu palgatoetusprogrammid.

Nõudlus reguleerib avaliku sektori eeskuju väärtushinnanguid sõnastavate raamseaduste ning hankepoliitika abil. Tähtis on mõista, et raamseadused saadavad eelkõige signaali riigi prioriteetide kohta, kuid ei motiveeri tegelikult ettevõtjaid kuigivõrd soovitud viisil käituma, sest diskrimineerimist on kohtus tõendada väga keeruline.

Nii täiendab nõudlust hankepoliitika hoob, mis annab eelise rahvuslikult mitmekesistele organisatsioonidele, ja ettevõtjad näevad etniliste vähemuste palkamist boonuse, mitte kohustusena.

Eestiski tuleks konkurentsivõime tõstmiseks võtta õppust Euroopa edukatelt, selmet lasta etnilisel lõimumisel isevooluteed kulgeda. Mitmete riikide kogemus tõestab, et väga tähtis on muutuste juhtimisel avaliku sektori eeskuju. Valitsuse tegevuskava peaks suurendama ettevõtjate ja ühiskonna teadlikkust sellest, et töötajate mitmekesisus soodustab omakorda kompetentside mitmekesisust ning paremat kvaliteeti teenuste osutamisel erinevatele sihtrühmadele.