Tuletame meelde vana asja. Tegelikult ei olnud tegemist Tallinna Kaubamaja esmakordse üritusega asuda välismaa jaekaubandusturule. 1996. aastal lausus Tallinna Kaubamaja toonane juhatuse esimees Toomas Luman kuldsed sõnad, et filiaali avamine Helsingis on küll Tallinna Kaubamaja esimene, kuid mitte viimane välisprojekt. Tallinna Kaubamaja planeeriti Helsingis Kaisanniemi tänavale Kaisa keskuse lähedale. 1997. aasta aprillis avatigi kauplus, millel oli müügipinda 1150 m2. Esimese aasta käibeks planeeriti 20 miljonit Soome marka. Mais 1998 tuli börsiteade, et Kaubamaja sulgeb kaupluse Helsingis. Üheksa kuu käive moodustas vaid 30% planeeritust.
Kui seekord läks Kaubamaja Läti projekt majanduse järsu kukkumise ohvriks, siis on ka üks sarnasus Helsingi projektiga.
Väidetavalt oli Soomes Kaubamaja kaupluse probleem selles, et ta asus kõrvaltänavas, mitte suurel kaubatänaval. Kinnisvara puhul räägitakse, et olulised on kolm asja: asukoht, asukoht ja asukoht. Tegelikult on mõnevõrra imelik, et Läti turgu üritati vallutada esialgu ilma kohalolekuta Läti suurimas linnas Riias. Seega võis ka siin mängida osaliselt rolli asukoha probleem. Muidugi on lihtsam püüda vallutada turgu väikelinnades, kus konkurents on väiksem. Kuid väiksemad kohad saavad kriisis tavaliselt valusamalt pihta. Aga kes tol ajal mõtles buumieufoorias kriisile?
Ei saa ette heita, et Kaubamaja või teised Eesti ettevõtted on laienenud välismaale. Meie turg on liiga väike suure ettevõtte püstipanekuks. Huvitav, et tavapärane tee on olnud Balti, Ida-Euroopa ja Venemaa turule. Kummaline, kui tundlikud me oleme, kui mõni välismaalane julgeb midagi kommenteerida Eesti kohta ja hoidku selle eest, kui meid veel pannakse ühte patta Baltimaadega. Meie reaktsioon tundub variserilik. Miks meie ettevõtted laienevad just sellistele turgudele? Ilmselt arvame, et Läti ja Leedu on meile sarnased, mis peaks meile andma konkurentsieelised. Kas nad ei ole sarnased? Kas me sarnaneme rohkem mõne muu piirkonnaga?
Ka Kesk- ja Ida-Euroopast arvame end teistest rohkem teadvat - ikkagi saatusekaaslased. Venemaal arvame oma edu aluseks olevat vene keele oskuse. Meie varahaldusfirmad on loonud siiakanti Ida-Euroopa nn kompetentsikesksusi - huvitav miks? Miks me ostsime TEO LT või OTP Banki aktsiaid? Investorid ostavad kodu lähedal või ostavad, mida tunnevad (õigemini arvavad tundvat)! Pigem on meid ikka asja pärast üldistatud, mitte niisama - isegi kui see meile ei meeldi.
Mul on kahju, et Kaubamaja külmutab Läti projekti. Viimasel ajal on realiseerunud riskid, mis buumi tingimustes välja ei paistnud. Odaval laenurahal põhinenud kinnisvara-, börsi- ja tarbimismullid on lõhkenud. Meele teeb veidi mõruks, et buumi ajal tehakse võimsaid laienemisotsuseid, et krahhi ajal taanduda.
Loodame, et järgmise kriisi ajal omandatakse ärisid, mitte ei suleta, külmutata ega müüda olemasolevaid ära. Lootsin, et meil on juba kehvad uudised selja taga ja raske olukord stabiliseerub, kuid Kaubamaja hoiatab.