Parkimiskoht jääb büroo valikul teise järgu teemaks

Küll hinnatakse näiteks klienti teenindavate firmade puhul, et kundedel oleks parkimisvõimalus olemas.

"See ei olnud kindlasti kõige olulisem, ta võis olla umbes tähtsuselt kolmas. Küll aga oli tähtis, et uus kontorikoht oleks hästi kättesaadav, kas siis ühistranspordi või autoga," selgitas hiljuti Tallinnas Tammsaare tee ja Pärnu maantee ristumiskohal asuvasse Delta Plazasse kolinud CV Online'i turundusjuht Raimo Matvere.

Sama meelt on hiljuti Metro Plaza ärimajja Tallinna tuiksoonele Viru väljaku äärde kolinud Sampo Life'i tegevjuht Imre Madison. "Valiku puhul oli asukoht A ja O," lisas ta.

Kuna kontor Madisoni sõnul enam väga palju rohkem südalinnas asuda ei saa, siis parkimine on seal päris hästi korraldatud. "Ma ei käsitleks seda ainult büroomaja kontekstis, vaid südalinnas tervikuna. Siin on lähedal nii Viru keskuse parkla kui ka EuroPargi parkla. Parkimisvõimalusi pole siin mitte üks, kaks, kolm, vaid ikkagi oluliselt rohkem," selgitas Madison. "Meie jaoks oli parkimine kuluefektiivsuse küsimus." Nimelt oli oluline, et klient saaks võimalikult maja lähedale parkida. See, kui töötajad peaksid natukene rohkem kõndima oma autost kontorini, pole uues kohas probleem.

Samuti Delta Plazasse kolinud Sertifitseerimiskeskuse bürooassistent ja klienditoe spetsialist Ave Hinna on kriitilisem. "Rohkem kohti võiks olla, just selles mõttes, et ei võimaldata nii palju parkimiskohti, kui vaja oleks," selgitas ta. Nimelt on autokohad ette nähtud sõltuvalt ruutmeetrite arvust, mida renditakse - ehk suurema büroo puhul rohkem, väiksemal vähem. "Aga ilmselgelt on neid kohti ikkagi vähe, arvestades seda, et väga paljud sõidavad autoga," selgitas ta. Olukord läheb tema sõnul keerulisemaks, kui kõik kohad majas on täidetud.

EuroPargi tegevjuhi Karol Kovaneni andmeil on pealinnas tasuta ja tasulisi parkimisalasid kokku pea 16 000, mida on liikluskoormust ja parkimiskohtade täitumust arvestades piisavalt. Parkijate arv on aastatega püsinud stabiilne, küll on kasvanud kesklinna äärealadel asuvate odavamate parklate kasutamine.

Kindlasti on büroomajade juures parkimiskohtade puudus probleemiks.

Väiksem on probleem väljaspool tasulise parkimise tsooni, kus otsitakse alternatiivi lähedal asuvatest parklatest ja tänavatest.

Teravamaks muutub probleem just kesklinnas ehk tasulises tsoonis, sest enamik Tallinna kesklinna ärihooneid kas ei oma üldse parkimiskohti või siis on nende arv limiteeritud.

Leidub üürileandjaid, kes klientide leidmise huvides on nõus üürihinna sisse arvestama mingi arvu parkimiskohti, kuid enamjaolt küsitakse selle eest eraldi raha.

Tihtipeale on üürnikele pakutav parkimiskohtade arv tunduvalt väiksem ettevõtte parkimishuviliste töötajate arvust ja parkida soovijad peavad ise kesklinna parkimismajades omale tasulist kohta otsima.

Büroomajade üürnikele pakutavate parkimiskohtade hinnad peaksid kindlasti jääma alla ümbruskonnas pakutava tasulise parkimise keskmisele hinnatasemele. Parkimise kuukaartide hinnad algavad sõltuvalt piirkonnast 300 kroonist.

Kui enne oli Tartus tasuta parkimiskoha pakkumine büroomajas ainult range privileeg suurematele klientidele, siis nüüdseks on see juba eelduseks.Parkimise äri toimib ainult ühes suunas büroopindadel. Potentsiaalne üürnik tuleb ja esitab tingimuse näiteks, kui palju tal on vaja kohti.

Juhul kui on olemas parkimismaja, nagu paljudel uutel büroohoonetel, siis kaubeldakse mitte ainult töötajatele kohti vaid ka mõni parkimiskoht koht potentsiaalsetele klientidele.

Seda turgu ilmestab ju ka väga ilmekas näide kaubanduskeskustes. Varem hakkas taksomeeter kohe sissesõidul tiksuma, nüüd juba on tavaliselt esimene tund tasuta.

Tallinna kesklinnas pole probleemi tasulise parkimisega, vaid just tasuta parkimisega, sest keegi ei taha parkimise eest maksta. Näiteks Swissoteli ümbruses on mitu tasulist parklat, kus on alati vabu kohti ja kui keegi räägib tasuliste parklate puudusest südalinnas, siis on tegemist pigem rahaliste või logistiliste probleemidega.

Enamikus suuremates linnades üle maailma on parkimisega probleeme ja ainus, mis seda kontrolli all hoiab, on just tasuline parkimine. Südalinna parkimine on ja peabki olema luksus.

Parkimiskohti napib endiselt magalapiirkondades, kuna sealsed elamud ja parklad projekteeriti ja ehitati ajal, mil autosid oli mitu korda vähem.