Tarbijakaitseamet: finantsvaldkonnaga seotud kaebused kasvanud neli korda

„Nii finantsteenuste alaste järelepärimiste kui ka kaebuste puhul ei ole numbrilised näitajad kuigi suured, moodustades tänavu 9 kuuga 7,8% järelepärimistest ja 3,5% kaebustest, kuid kasvutrend on vägagi märkimisväärne,“ toonitas Sooniste.„Valdavad on teemad, mis on juba saanud inimestel probleemideks. Need on reeglina olukorrad, kus tarbija ei ole enam maksuvõimeline,“ kirjeldas ta kaebuste sisu. "Tarbija ei ole kas aru saanud, millega ta kunagi liitus või olegi talle sellest räägitud," lisas ta.

Veel tõi Sooniste näiteks aeg-ajalt esinevaid probleeme, mis liigituvad seotud teenuste alla. Näiteks ostes külmiku või mõne elektroonilise seadme ja omandades selleläbi krediidi, selgub ootamatult, et seade ei tööta. Sel juhul tekib küsimus, mis saab siis selle krediidiga, kas peab seda edasi maksma?

Tarbijakaitseameti peadirektor tõstatas küsimuse, kas laenude andmisel teeb pank piisavalt teavitustööd. Sooniste nentis, et tema ei suuda küll tarbijana endasse haarata, mis turul toimub, mis tähendab tema hinnangul seda, et teda ei ole piisavalt informeeritud.

Sooniste toonitas teavitustöö väga olulist rolli, mitte ainult riiklikel organisatsioonidel, aga ka ettevõtete endi organisatsioonidel.

Kiirlaenude kohta ütles Sooniste, et talle tundub küll, et tarbijad on sellega üle pingutanud, kui vaadata, mis on meediast läbi käinud, et võlglasi on 60-70 000 ümber. „See läheb juba sotsiaalse probleemistiku valdkonda,“ leidis ta.

Lisaks mainis ta, et kiirlaen on selgelt targa inimese toode ja iga laenuvõtja peaks ka võimalikult palju küsima laenuandjalt, mis juhtub temaga, kui tekib makseviivitus, aga samas peab ta ka endale aru andma, mida ja kuidas ta suudab üldse selle laenuga koos elada.

Kiirlaen ei ole oma olemuselt paha, kuid probleem on selles, et täna on nii palju hätta sattunud inimesi, arvas Sooniste. „Kui neid ei oleks, siis võib-olla ei oleks ka kiirlaen paha,“ lisas ta.