Eesti ei saa võlakirja intressi punkti täita
Nii sätestab Maastrichti leping ka nn intressimäära kriteeriumi, mille järgi eurole üle minna sooviva riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
Eestil selliseid võlakirju ei ole.
Brüsselis öeldi Äripäevale, et kui riik pole selliseid võlakirju emiteeritud, võidakse aluseks võtta pankade võlakirjad, millega Eesti tingimusi ei täida. Allika sõnul emiteeris Eesti kõrval ELis samuti väikse võlakoormaga silma hakkav Luksemburg omal ajal võlakirju üksnes intressikriteeriumi täitmiseks.
Peaministri nõunik Aare Järvan kummutas eile kartused, et intressikriteeriumist võiks Eestile euroga liitumisel ootamatu takistus tekkida.
"Asjaosalised ametnikud nii meil kui ka mujal on juba ammu märganud, et Eestis puuduvad kümneaastase tähtajaga riiklikud kroonivõlakirjad. Nende olemasolu ei ole aga euro kasutuselevõtu eeltingimuseks," ütles Järvan.
Järvan möönis, et pikaajaliste intresside tase on üks euroga liitumise kriteerium. Euroopa Komisjon on aga oma 2004., 2006. ja 2008. aasta konvergentsiraportites selgitanud, et see kriteerium ei ole Eesti puhul otseselt hinnatav. Samas on komisjon kõigis neis aruannetes jõudnud järeldusele, et pole põhjust arvata, nagu Eesti kriteeriumit ei täidaks.
"Meil ei tohiks olla mingit põhjust arvata, et komisjon oma lähenemist muudab," ütles Järvan.
Ka majandusminister Juhan Parts kinnitas eile Äripäevale, et euro saamiseks ei pea Eesti valitsusel olema võlakirju ning et Eesti Energia võimalik võlakirjaemissioon pole asjaga kuidagi seotud. "Kui sa ei ole kurjategija, siis sa ei ole kurjategija," resümeeris Parts.
Väide, et Luksemburg intressikriteeriumi tarvis võlakirju emiteeris, on majandusministri sõnul samuti kaheldav.
Majanduse buumiaegadel oli Eestile suurim probleem inflatsiooni ohjeldamine. Nüüd, kus majandus on kriisis, nõuab eelarvedefitsiidi normi piiris hoidmine valusaid kärpeid. Samas on Eestil lootust tänavu mõlemad kriteeriumid täita.
Hinnangu Eesti valmisolekule euroga liitumiseks annab Euroopa Komisjon järgmisel kevadel.
Eesti on heas nimekirjas, kuna ta pole numbritega manipuleerinud, kinnitati Brüsselis. Üleminekuks on aga vaja ka teiste liikmesriikide head tahet.
Autor: ÄP