Hiina kasvav majanduslik ja sõjaline mõju ei kujuta endast tingimata USA-le ohtu, ütles USA president Barack Obama nädalavahetusel enne oma esimese ametliku Hiina-visiidi algust.
„Vastupidi, tugeva ja jõuka Hiina esiletõus võib maailma riikide ühendusele tugevust lisada,“ ütles Obama.
Obama suhtumine on selgelt erinev George W. Bushi omast, kes üsna oma ametiaja alguses nimetas Hiinat USA „strateegiliseks rivaaliks“.
Obama sõnul kavatseb USA Hiinaga suhteid arendada Ameerika huvidest lähtuvalt. Hiina inimõiguslased kardavad, et Obama on valmis inimõiguste rikkumisele Hiinas läbi sõrmede vaatama, et Pekingiga häid suhteid hoida, kirjutas Financial Times. Veebruaris ütles USA välisminister Hillary Clinton, et inimõiguste teema ei või saada takistuseks Hiina ja USA koostööle globaalse majanduskriisi, kliimamuutuste ja julgeolekuprobleemide lahendamisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Obama Hiina-visiidi üheks olulisemaks teemavaldkonnaks on majandusküsimused alates kaubanduskonfliktidest Hiina valuuta vahetuskursini. Viimase osas jäid Singapuris äsja lõppenud APECi tippkohtumisel kõlama erimeelsused – viide turul vabalt kujunevatele vahetuskurssidele jäi kohtumise lõppdokumendist välja, kuna Hiina ja USA ei jõudnud sõnastuses kokkuleppele.
Surve Hiinale kasvab, et riik laseks jüaanil tugevneda, kuna Hiina tootjad ja eksportijad on kahmanud omale turuosa nende riikide arvelt, kelle valuutad on dollari suhtes tugevnenud. Washington väidab, et jüaani kunstlikult madalal hoitud kurss moonutab kahe riigi kaubandussuhteid. Hiina aga pareerib, et pigem on hoopis USA ülimadalad intressid see tegur, mis maailmamajanduse toibumist ohustab, küttes üle ilma spekulatiivset mulli erinevates varaliikides.
Obama ütles APECi tippkohtumisel, et maailma majandus on toibumas, ent kui senise tasakaalutuseni viinud arengud ei muutu, riskib ülemaailmne majandussüsteem uue kriisiga. „Me ei saa jätkata sama poliitikat, mille tagajärjeks oli selline tasakaalutu areng. Kui me seda siiski teeme, liigume edaspidigi kriisist kriisi, jätkates sedasama ebaõnnestunud rada, millel on juba olnud laastavad tagajärjed meie inimestele, äridele ja valitsustele,“ ütles Obama.
Ka USA ja Hiina kaubandussuhted on pingelised – hiljuti on USA mitmetele Hiina kaubagruppidele klantspaberist terastorude ja autokummideni uued dumpinguvastased tollid kehtestanud. Hiina president Hu Jintao rõhutas APECi tippkohtumisel korduvalt vajadust võidelda „põhjendamatute“ kaubanduspiirangutega arenevatele riikidele. Muuhulgas taotleb Hiina, et USA tunnustaks riiki kui turumajandust – sellega muutuks Hiina kaupade turulepääsu tõkestamine keerulisemaks.
„Hiinal on omad suured probleemid ja valuuta osas ei taheta praegu kindlasti mingit muutust, selle asemel muretsetakse protektsionistlike meeleolude üle USAs,“ ütles Bloombergile Morgan Stanley Aasia haru juht Stephen Roach. „Lõplik hinnang on (APECi tippkohtumisele - toim.), et üheski suures globaalses küsimuses läbimurret ei sündinud.“
Aasia majanduses on Hiina mõju kiiresti kasvanud. Hiina kaubavahetus Kagu-Aasia maade assotsiatsiooni (ASEAN) riikidega on 1993. aastaga võrreldes pea 20 korda kasvanud, moodustades ASEANi riikide kaubavahetusest 10,5%. USA osakaal on samal ajal kahanenud 17 protsendilt 12%le.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!