Paus tööhullusest

Vaatamata oma edukale karjäärile otsustab mees kõik oma kaheksa aastat ette planeeritud kontserdid ja ülesastumised pärast tervise vingerpussi tühistada ning sõita inkognito oma vanasse kodukohta - väiksesse külasse Põhja-Rootsis. Üle paljude aastate on ta kalendermärkmik tühi, ei mingeid kohustusi.

Kuigi mehe eesmärgiks on aeg maha võtta ning natukene nii-öelda elu üle järele mõelda, hakkab ta oma vanas külas saatuse tahtel pisikest kirikukoori juhtima, saavutades sellega suurepärase taseme. Proovid ning muusika lähendavad inimesi ning pikkamisi hakkavad päevavalgele kooruma nii vanad konfliktid kui ka armastused.

Lavastaja Ingo Normeti sõnul räägib etendus lisaks ka sellest, kuidas muusika loomine nõuab energiat nagu iga teine pühendumine mistahes vaimsel ala. Loo peategelane, maailmakuulus dirigent, toob etenduses välja mõtte: "Mina kui dirigent ei tee muusikat, vaid muusika teeb mind: kui olen lõdvestunud, avatud ja vastavalt häälestatud, võtab see nähtamatu mu oma valdusesse ja minu kaudu jõuab see siis juba kogu orkestrini või koorini, meieni."

Normet leiab, et lavastus sobib vaatamiseks neile, kellele meeldib muusika ning kes on mõtisklenud selle üle, mida muusika meiega teeb. Lisaks loomulikult inimestele, kellele meeldib teater ning näitlejate suurepärane mäng.

Tükk ise on väga mitmekülgne. Lavastaja sõnul leidub nii perevägivalda kui ka sündivat armastust, nii nalja kui ka kaastunnet. Normeti leiab, et lavastus mõjub kindlasti erinevatele inimestele erinevalt, kuid igaüks leiab sealt endale oma.

Normeti sõnul oli Indrek Sammuli pakkumist lavastada etendus "Nii nagu taevas" vastu võtta lihtne, kuna üle 40 lavastajana töötatud aasta jooksul on uute asjade loomine maailmas talle nagu ka etenduse peakangelasele tuttav teema. Lavastus on Kay Pollaki samanimelise filmi dramatiseering.