- OMX Baltic−0,54%317,22
- OMX Riga−0,32%991,73
- OMX Tallinn−0,48%2 241,4
- OMX Vilnius−0,49%1 490,64
- S&P 5000,31%7 376,86
- DOW 30−0,46%51 285,73
- Nasdaq 1,09%24 579,42
- FTSE 100−1,01%10 673,94
- Nikkei 2252,6%58 930,78
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,35
- OMX Baltic−0,54%317,22
- OMX Riga−0,32%991,73
- OMX Tallinn−0,48%2 241,4
- OMX Vilnius−0,49%1 490,64
- S&P 5000,31%7 376,86
- DOW 30−0,46%51 285,73
- Nasdaq 1,09%24 579,42
- FTSE 100−1,01%10 673,94
- Nikkei 2252,6%58 930,78
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik nöörib kalli laenuga Tallinna Sadamat
18. novembril sõlmisid Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand ja juhatuse liige Allan Kiil ning rahandusminister Jürgen Ligi laenulepingu, mille järgi laenab riik sadamafirmale 50 miljonit eurot ehk ligi 800 miljonit krooni järgneva kahe aasta jooksul. Laenu tagastamistähtaeg on 1. september 2024.
Laen kulub Muuga sadama konteineriterminali laiendamiseks ja Muuga sadamasse raudteeparkla ja -viadukti ning üldkasutatava tagalaala rajamiseks.
800miljoniline laen on võrreldes Tallinna Sadama varasemate laenudega väga kallis. Aasta alguses laenas ettevõte Euroopa Investeerimispangalt (EIB) 40 miljonit eurot riskimarginaaliga 0,41%, Eesti riik laenab enda ühele tulusamale dividendilehmale raha marginaaliga 3%, millele lisandub kuue kuu Euribor.
"EIB laenu kohta käivat küsimust ei oska sadamast paremini kommenteerida. Nad eelistasid ise omaniku laenu," väitis Jürgen Ligi eile.
Tallinna Sadam maksis riigile 416,6 miljonit dividende. Riik laenab firmale 15 aastaks ligi 800 miljonit intressiga. Kas see pole mõnevõrra rehepaplik, raha ühest taskust teise tõstmine?
Ligi sõnul ei saa nimetada ebatavaliseks, et riik maksutulude vähenemise olukorras muude tuluallikate poole vaatab. "Kai valmimise tempo ei ole kriitilisem küsimus kui riigi enda maksekohustuste täitmine. Dividend on tasu ettevõttesse tehtud investeeringu eest. Omakapital pole "tasuta", vaid just kallis kapital. Tasuta ei saa sadam ka laenu, selle hinda nimetatakse intressiks," selgitas minister.
Ta lisas, et ka parematel aegadel on sadamast alati dividende võetud. "Sadam kalkuleeris oma likviidsust ja investeeringuid, kui otsustas laenu kasuks. Omanikult tundus turvalisem, meie aga nõustusime seda andma turutingimustel, mis välistab ka probleemid riigiabi reeglitega," täpsustas Ligi.
Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli möönis, et 3%-line riskimarginaal on võrreldes näiteks EIB laenuga väga kallis. Seni on pankade kõrgeimad riskimarginaalid jäänud 1,2% lähistele.
"Riik ei saa anda omanikulaenu odavatel tingimustel. Kui laen olnuks odavam, siis mõjutaks see Eesti europüüdlusi. Omanikulaen tõstab alati ettevõtte usaldusväärsust välisinvestorite silmis, sest omanik ei nõua laenu andes tagatisi," väitis ta.
Seli kinnitas, et riigilt laenu küsima ajendas ettevõtet laenu pikaajalisus ja võimalus luua ettevõttele usaldusväärne finantspuhver. "Võimalik, et me sel aastal seda laenu ei kasutagi. Või kui, siis ainult ligikaudu kümne miljoni euro ulatuses," lisas Seli.
Veel aprilli lõpus teatas ettevõte, et selle aasta prognoositav laenuvajadus on 80 miljonit eurot ehk 1,25 miljardit krooni, millest pool laenati aasta alguses EIB-lt. Aprillis oli puudu veel 20 miljonit eurot ehk 313 miljonit krooni. Tol hetkel läbirääkimised finantseerijatega sadama väitel juba käisid.
Hetkel kuum
Seli kiitis sadama mainetTallinna Sadam sõlmis 12. veebruaril Euroopa Investeerimispangaga laenulepingu mahus 40 miljonit eurot ehk 626 miljonit krooni.
Laenu võib välja võtta neljas osas nii ujuva kui ka fikseeritud intressimäära baasil, mis fikseeritakse iga osa väljavõtmise hetkel eraldi. Baasintressile lisanduv intressimarginaal on 0,41% aastas.
Sadam planeeris laenu välja võtta selle aasta jooksul. Laenuraha kasutatakse Muuga sadama konteineriterminali laiendamiseks ja Paldiski Lõunasadama 8. ja 9. kai ehitamiseks.
Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli arvas toona, et neil tingimustel laenulepingu sõlmimine globaalse majandussurutise tingimustes on suurepärane märk, et rahvusvahelised institutsioonid usaldavad jätkuvalt sadama äristrateegiat.
Kommentaar: Parim aeg sadama arendamiseks
Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid aprillis 20 miljoni eurosest võlakirjaemissioonist
Meie sadamate ja seal tegutsevate operaatorite pakutavad teenused on alati olnud hinnatud oma kõrge kvaliteedi, kiiruse ja kuluefektiivsuse tõttu. Oleme veendunud, et vaatamata globaalsele kaubavahetuse mahtude vähenemisele on just rasketel aegadel õige aeg sadama infrastruktuuri arendada, et siis turu taastudes ja selle uuesti tõusma hakates omada selget konkurentsieelist uute kaubavoogude teenindamiseks meie regioonis.
taust
-Tallinna Sadam emiteeris 15. aprillil viieaastaseid võlakirju mahus 20 miljonit eurot ehk 313 miljonit krooni nimiväärtusega tuhat eurot võlakirja kohta. Tegu oli suunatud võlakirjade pakkumisega, emissiooni märkis täismahus Swedbank.-Raha kasutatakse Muuga sadama konteineriterminali laiendamiseks ja Paldiski Lõunasadama 8. ja 9. kai ehitamiseks.
Hetkel kuum
Juubelile lähenev Raivo Hein lõi uue eesti vanasõna
Seitse kriitilist sammu Portugali kinnisvara ostjale
Kliendid kurdavad korstnapühkijate nappuse üle
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Seitse kriitilist sammu Portugali kinnisvara ostjale
Kliendid kurdavad korstnapühkijate nappuse üle
Tagasi Äripäeva esilehele