Pangad ei andnud Muuga sadama ehituseks laenu

Tallinna Sadam ei näe riigi käitumises probleemi, kuna soovi korral saavat nad alati riigilt võetud laenu refinantseerida, kui kommertspankade tingimused tänasega võrreldes oluliselt soodsamateks muutuvad.

"Kahjuks on hetkel laenuturul olukord, kus raha saamiseks peab olema piltlikult öeldes suuteline tõestama, et seda raha tegelikult ettevõttel vaja ei lähe. Riigiga sõlmitud laenuleping annab meile võimaluse tunda ennast täna rahavooliselt kindlalt, kuid tingimuste paranedes kasutada ära tekkivad refinantseerimise võimalused," kommenteeris Tallinna Sadam.

Kuivõrd Muuga konteinerterminali temaatika puhul on räägitud palju Hiina transiidist ja Hiinast lähtuvatest võimalustest, küsis Äripäev, kas praeguseks on juba selge ja kindel, et hiinlased Muugale ka tulevad.

"Projekti tulukus ei sõltu otseselt sellest, kes terminali opereerib, vaid sellest, palju konteinerterminali kaudu kaupa liigub. Nii või teisiti on suur osa konteineriseeritud kaubavahetusest seotud Hiinaga. Tallinna Sadam ei tee ega saagi teha operaatori valikut terminali opereeriva ettevõtja kapitali päritolu, vaid operaatori võimekuse põhjal meelitada piirkonnas liikuvad kaubavood Tallinna Sadamasse," vastas sadamaettevõte.

Rahandusministeerium sõlmis 18. novembril riigi nimel Tallinna Sadamaga laenulepingu, andmaks kuni 2011. aasta lõpuni Muuga konteinerterminali ja selle ümbruse arendamiseks 50 miljonit eurot. Laenu tagasimakse tähtaeg on 1. september 2024.

Tallinna Sadam maksis riigile 416 miljonit krooni dividende. Riik laenab firmale 15 aastaks ligikaudu 800 miljonit krooni intressiga 3%+6 kuu EURIBOR.