• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurentsiameti poolik töö

    Jälgime murelikult konkurentsiameti käitumist. Börsiettevõtte ründamine ilma eelneva diskussioonita ei ole kohane ELi liikmesriigi riigiasutusele. See on väga ebaprofessionaalne ja vastutustundetu ettevõtte suhtes, kes on täitnud kõiki seadusi ja erastamislepingust tulenevaid kohustusi. Seega tuleb meil kaaluda erinevaid tegutsemisvõimalusi ettevõtte ja aktsionäride huvide kaitseks.
    On hämmastav, et konkurentsiamet on oma avalikes väljaütlemistes instrueerinud Tallinna Vee juhtkonda esitama uut tariifitaotlust linnavalitsusele, sisuliselt sundides ettevõtte juhtkonda käituma tsiviilseadustiku üldosa seaduse põhimõtete vastaselt. Meie ründamine seepärast, et ettevõte ei kuulu veel ilmselgelt veeregulatsiooni vallas kogenematu konkurentsiameti järelevalve alla, on üllatav. See ei mõjuta positiivselt ei Eesti ettevõtluskeskkonda ega ka mainet välisinvestorite seas.
    Konkurentsiameti analüüs on pealiskaudne, tasakaalustamata ja seega ebatäpne. Meile jäeti analüüsiga tutvumiseks aega vähem kui 24 tundi ning omapoolseks analüüsiks vajaliku ajapikenduse taotlus jäeti rahuldamata. Mis enamgi kummalisem, teavituskampaania suunati konkreetselt pealinna veefirma vastu, jättes varju fakt, et sarnased küsimused kerkisid üles veel kaheksa veefirma suhtes. Sündmuste järjekord viimase kahe nädala jooksul, mil mittetäielikku analüüsi esitletakse lõpliku tõena ilma eelneva konsultatsioonita, viitab ühekülgsele suhtumisele.
    Väljaarenenud rahvusvaheliste regulatsiooniteooriate kohaselt arvestatakse infrastruktuuriettevõtete tariifipoliitika määramisel olemasolevate varade kvaliteeti, tulevikuinvesteeringuid, ligipääsu kapitalile, toote ja teenuste kvaliteedinäitajaid, kohalikke olusid ning efektiivsuse parendusi. Antud juhul ei ole konkurentsiamet oma hinnangutes arvestanud ühegagi nendest teguritest. Võimupiiridest üleastumine ning bütsantslike meetoditega börsifirma ründamine ei too mingit kasu tarbijaile.
    Tallinna linnaga sõlmitud leping vastab täielikult Eestis kehtivatele õigusaktidele. Pooled on seni lepingut täitnud nõuetekohaselt ja heas usus. Meie tegevust reguleerib üle 90 erinevate teenustaseme, mille mittetäitmisel rakenduvad ettevõtte suhtes rahalised sanktsioonid. Teenuslepingu suhtes täielikku mõistmatust üles näidates on konkurentsiamet otsustanud ignoreerida pärast erastamist märkimisväärselt paranenud ASi Tallinna Vesi teenuste ning toote kvaliteeti. Konkurentsiameti poolt on seejuures ebakorrektne väita, et "see ei ole normaalne majandustegevus, et kümme aastat kogutakse raha, et saaks 11. aastal investeerida". Tänu meie kaheksa aasta jooksul tehnoloogiasse, protsessidesse, inimestesse ja seadmetesse tehtud investeeringutele on tallinlastel puhtam joogivesi ja mererannad, vähem veekatkestusi ning paranenud klienditeenindus. Oleme dividendide ning tulumaksu näol suunanud kohalikku majanduskeskkonda üle 2,5 miljardi krooni. Järgmise kümne aasta jooksul ei toimu reaalseid tariifitõuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad muutuvad vaid THI võrra ning tulevaste investeeringute finantseerimiskulud ning -riskid on täielikult meie kanda.
    Mõistame, et tulekul on üleminekuperiood riikliku regulatsiooni kehtestamiseks. Seda ei tohi teha aga kiirustades ega poliitilist kasu silmas pidades. Regulatsioon peab arvestama investeerimisvajadusi, kohalikke olusid, teenustasemeid, kapitalitootlikkust aktsionäridele ning hinnakujundust mitmeaastase perioodi kohta. Selle ellurakendamisele peab eelnema piisav aeg ettevalmistuseks, analüüsiks ning otsuste tegemiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.