• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,15%6 207,27
  • DOW 30−0,19%44 412,08
  • Nasdaq 0,58%20 320,77
  • FTSE 100−0,33%8 756,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,67
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,15%6 207,27
  • DOW 30−0,19%44 412,08
  • Nasdaq 0,58%20 320,77
  • FTSE 100−0,33%8 756,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,67
  • 20.12.09, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kopenhaageni maratonkõneluste tulemuseks on esimene samm

Lahja kokkulepe ei ärgitanud ka Euroopa Liitu latti enda jaoks kõrgemale seadma - jõusse jääb lubadus kärpida aastaks 2020 heitmeid 20% võimalikuks peetud 30% asemel 1990. aasta tasemest.
"Tulemus on kaugelt alla ootuste," ütles pettunult Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, nentides, et tegemist on kõige enam esimese sammuga kliimaprobleemide lahendamiseks.
Pretsedendituks teeb kokkuleppe aga see, et esimest korda üldse on kõik maailma suuremad riigid kliimaprobleemide lahendamiseks kokku tulnud, ütles Barack Obama. See on oluline esimene samm.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Praegu on ainus rahvusvaheline kokkulepe kliima soojenemist põhjustavate heitmete piiramiseks 1997. a Kyoto protokoll, mis puudutab üksnes arenenud riike, USA erandiga.
Nüüd on kaasatud ka riigid nagu Hiina, mis on USAst suurima saastajana juba mööda läinud. Analüütikute jaoks on see märk, et kogu maailm on võtnud kursi keskkonnasäästlikuma majanduse suunas.
"Mõju investeerimisotsustele on ilmne, oleme pöördumatult liikumas madala süsinikusisaldusega majanduse suunas," ütles Bank of America Merrill Lynchi saastekvootidega kauplemise osakonna juht Abyd Karmali.
Samas selgust CO2 võimaliku hinna kohta firmad Kopenhaagenist ei saanud.
Selgelt näitas oma tähtsust Hiina, mis takerdas kõnelusi pikka aega sellega, et ei nõustunud lubama rahvusvahelist kontrolli oma heitmete üle. Patiseisust aitasid edasi Obama kõnelused Hiina peaministri Wen Jiabaoga, mis ühtlasi kinnitasid maailmaareenil USA ja Hiina kahepoolsete suhete kasvavat kaalu.
Üle aja läinud kõnelused vältasid laupäeva varahommikuni, kuid üksmeelne kokkulepe jäi sündimata. Riigid võtsid Kopenhaageni dokumendi teadmiseks, mis ei tähenda tingimata nõusolekut.
"Vaatamata suurtele pingutustele jõudsime sel korral alles vahefinišisse," ütles peaminister Andrus Ansip. "See on siiski parem kui katkestamine ja võimaldab meil jätkata tööd õiguslikult siduva kokkuleppe saavutamiseks."
Rasked otsused lükkusid edasi. ÜRO järgmine kliimakonverents toimub 2010. aasta novembris Mehhikos.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele