- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jagatud vastutus parim kaitse
Majanduskasvu aastatel oli laitmatult toimiv sisekontrollikeskkond paljude ettevõtjate jaoks väheoluline ning ka masu järgselt kulus esialgu üldjuhul kogu energia ellujäämise kindlustamiseks, seevastu tänases, veidi stabiliseerunud keskkonnas, on ettevõtete juhtidel taas rohkem aega ja võimalust enesesse ja ümberringi vaadata ning tõdeda, et kujunenud turusituatsioon sisaldab mitmeid elemente, mis suurendavad pettuse riske.
Näiteks võib välismaiste kontsernide surve kohalike tütarettevõtete juhtkondadele käibenumbrite kasvatamiseks ja/või kulude kokkuhoiuks viia finantsinfo moonutamisteni. Teisalt on ka paljud töötajad ebakindlad tuleviku suhtes (võimalik töökoha kaotamine, palga ja/või hüviste vähenemine), mis võib põhjustada lojaalsuse kahanemist ja suurendada kiusatust tööandja vara "ümberjaotamiseks".
Samal ajal on mitmed firmad vähendanud oma sisekontrolli ressursse, mis kindlasti ei suurenda pettuste avastamise võimekust.
2009. aasta lõpul avaldatud PricewaterhouseCoopers'i üleilmse majanduskuritegevuse uuringu hinnangul on 30% ettevõtetest viimase 12 kuu jooksul langenud pettuse või muu majanduskuritegevuse ohvriks. Neist omakorda kannatas raha või varade varguse tõttu 67%, raamatupidamisandmete võltsimisest 38% ning altkäemaksudest ja korruptsioonist 27%.
Majandussektorite võrdluses kannatavad pettustest ja majanduskuritegevusest kõige rohkem side-, kindlustus- ja finantsettevõtted, ettevõttesisest, st oma töötajate põhjustatud kuritegevust esineb enim majutus-, transpordi- ja kaubandusettevõtetes.
Riikide võrdluses mõjutas majanduskuritegevus kõige rängemini Venemaa ettevõtjaid (kahju kandis 71% vastanuist), kõige madalama majanduskuritegevusega riigid on Jaapan (10%) ja Hongkong (13%), Euroopa riikidest Holland (15%) ja Soome (17%).
Ettevõttesiseste pettuste/varguste puhul on 42% süüdlastest keskastme juhid, 14% tippjuhid ja 44% muud töötajad, kusjuures 2007. aasta sama uuringuga võrreldes on keskastme juhtide osakaal oluliselt tõusnud ja tippjuhtide oma langenud.
Kuritegudest 34% avastati ettevõtte kontrollmehhanismide abil (sisekontroll jms), 34% tulenevalt ettevõtte kultuurist (kolleegi vihje vms) ning 20% juhuslikult.
Nagu eelnevast järeldub, on kõige lihtsam moodus pettuseriskide maandamiseks jagatud vastutus. Kuriteo sooritamine kahe erineva vastutustasandi inimese poolt korraga on oluliselt vähem tõenäoline kui ühest inimesest lähtuv pettus
Parim aeg sisekontrolli tõhustamiseks
Hetkel kuum
Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et regulaarne riskide hindamine nii ettevõttesiseselt kui kolmandate osapoolte osas pole kindlasti ebaefektiivselt kulutatud aeg. Eeskätt peab ettevõtte sisekontrollisüsteem vastama ettevõtte enda konkreetsetele vajadustele ega pea seetõttu olema tingimata väga keeruline või kulukas. Milline on võimaliku pettuse mõju ettevõtte mainele ja finantspositsioonile ning sellele vastavad vastumeetmed, on juhtkonna hinnata ja määrata.
Ettevõtete jaoks, kus sisekontrolli süsteem on seni puudunud või olnud väga visandlik, on majandussurutise aeg kindlasti sobiv võimalus organisatsiooniliste muutuste läbiviimiseks, sest töötajaskonnale - kellest märgatav osa elab täna alles oma esimest kriisi läbi - on lihtsam ettevõtte sisekontrolliprotseduuride vajalikkust selgitada ja "maha müüa".
Autor: Tiit Raimla
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele