Möödunud aasta sügisel oli eluga rahul 73% eestlastest, mis näitab, et rahulolevate inimeste osakaal on olnud riigi makromajanduslike näitajate kõikumistest suhteliselt sõltumatu, selgus täna avalikustatud Euroopa Komisjoni Eurobaromeetri uuringust.
Möödunud aasta sügisel oli eluga rahul 73% vastanutest, mis näitab, et rahulolevate inimeste osakaal on olnud riigi makromajanduslike näitajate kõikumistest suhteliselt sõltumatu.
Eluga rahulolu ei ole seotud inimeste üldiste hinnangutega riigi majanduslikule olukorrale, mis on viimase kahe aasta jooksul muutunud väga kriitiliseks. Eesti praegust majanduslikku olukorda hindab halvaks 77% eestlastest ning oma riigi kohta arvab sama 75% teiste Euroopa riikide kodanikest.
Olulisimad probleemid, mida hetkel Eestis nähakse, on endiselt tööpuudus ja majanduslik olukord. Samas on inimeste ootused riigi majandusliku olukorra osas optimistlikumaks muutunud nii Eestis kui ka mujal euroliidus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Majanduskriisist ülesaamiseks peaks Euroopa Liit Eesti ja teiste Euroopa Liidu kodanike arvates seadma prioriteediks eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise, töötute abistamise, investeerimise haridusse, koolitusse ja teadusuuringutesse," ütles uuringu aruande autor Aivar Voog TNS Emorist.
Kui sarnaselt teiste ELi riikidega nähakse Eestis prioriteedina majanduse taastamist ja majanduskasvu elavdamist, siis teistest eurooplastest vähem tähtsustavad eestlased võitlust kliimamuutusega. Euroopas tervikuna on võitlus kliimamuutusega peaaegu sama prioriteetne kui majanduskasvu elavdamine.
Euroopa Liitu kuulumisse suhtuvad eestlased endiselt positiivselt – 62% kodanikest vastas, et Eesti kuulumine ELi on hea. 6% on negatiivsel seisukohal ja 31% jääb antud küsimuses neutraalseks.
Toetus euroliidu ühisele rahapoliitikale ja eurole kasvab Eesti kodanike hulgas stabiilselt ja ületab juba vähesel määral Euroopa Liidu keskmist näitajat. Alates 2007. aasta kevadest on toetus kasvanud 51%-lt 63%-le. ELis tervikuna on toetus ühisele rahapoliitikale püsinud juba mitu aastat stabiilselt 60% tasemel.
Eurobaromeetri viimane uuring viidi Eestis läbi ajavahemikus 23. oktoobrist 16. novembrini 2009. Kokku küsitleti 1006 Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku. Uuringu sihtrühmaks olid inimesed, kel on vähemalt ühe Euroopa Liidu riigi kodakondsus.
Uuringu peamine eesmärk oli kaardistada Euroopa Liiduga seotud arvamusi ja hoiakuid. Suurem osa teemasid on leidnud kajastamist varasemates Eurobaromeetri uuringutes ning see võimaldab analüüsida ajalisi trende nii riigis endas kui ka võrdluses teiste ELi liikmesriikide ja ELi keskmisega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!