- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikogu kaalub laenulahendust
"See on elementaarne loogika, et riik ei peaks ega saaks sekkuda juba olemasolevatesse lepingulistesse suhetesse pankade ja eraisikute vahel. Selle saaksid pangad väga kergelt vaidlustada," kommenteeris Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Taavi Rõivas eile riigikogus esimesel lugemisel seaduseelnõusid, millega tahavad erakonnad muuta võlaõigusseadust nii, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja üleminekul hüpoteegipidajale oleks võlg lõplikult tasutud.
Rõivas rõhutas, et midagi sellist saaks teoreetiliselt kõne alla tulla üksnes tulevaste laenude puhul. Ta selgitas, et sel juhul küsiksid pangad täiendava riski maandamiseks laenuvõtjatelt suuremat intressi ja omafinantseeringut. "Tegelikult eeskätt noortele peredele oleks laenusaamine sisuliselt võimatu või väga raske," lisas Rõivas.
Isamaaliidu ja Res Publica Liidu (IRL) meelest ei taga praegused seadused laenuandjate ja laenuvõtjate mõistlikku tasakaalu, vaid on laenuandjate kasuks kaldu. See on eriti tulnud esile nüüd, kui laenuandjate suhtumine laenuvõtjatesse on võlgnevuste tõttu kõvasti muutunud.
"Peame vajalikuks nn koduomanike võlakaitse seaduse vastuvõtmist," ütles riigikogu õiguskomisjoni esimees ja võlakaitse töörühma juht Ken-Marti Vaher.
IRL näeb lahendust nn isikulises võlakaitses, mis tähendaks kohtus nii võlgniku kui ka võlausaldaja huvide ja kohustuste ausat kaalumist. "Kodulaenuvõlgnike osas peame võimalikuks, et pärast tagatise realiseerimist täitemenetluses saaks erandjuhul vabastada võlgniku ka ülejääva võla tasumisest, kuid seda juhul, kui võlgnikule ei ole võla tekkimise osas midagi objektiivselt ette heita ja arvesse on võetud ka laenuandja huvisid," ütles Vaher. "Lisaks peame oluliseks keelata kodulaenuvõtjatelt täiendava tagatise nõudmise kinnisasja turuväärtuse languse tõttu," kinnitas Vaher.
Täiendava tagatise keelamise mõte leiab toetust ka Reformierakonnas.
Erakond Eestimaa Rohelised teatas, et toetab eelnõu. "Kindlasti võiks toetuda mitmes edumeelses lääneriigis kasutuses olevale mudelile, kus laenutagatiseks oleva kinnisvara sundmüügi korral lõpeb panga nõue võlgniku ning isegi käendajate suhtes," selgitas Erakonna Eestimaa Rohelised peasekretär Ain Kabal.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon peab õigeks pankade vastutuse suurenemist.
"Kuna praeguses kinnisvaraturu languse faasis on tagatise väärtus oluliselt kahanenud, ei pruugi sundmüük kogu pangale võlgu olevat summat korvata ja nii peab kodu kaotanud pere ülejäägi tasuma tarbimislaenu intressidega," rääkis riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.
Ta lisas, et erinevalt Eestist ei ole paljudes teistes riikides ebaõnnestunud laenutehingu risk vaid laenuvõtja kanda jäetud. "Seega on oluline suurendada ka pankade vastutust."
Pangad on väga selgelt avaldanud oma negatiivset hoiakut hättasattunud kodulaenu võtjate päästmisele sellisel kujul, nagu on välja pakkunud Keskerakond ja SDP. See on meie kümneaastase kodulaenu portfelli kasvatamist ja ideoloogiat lõhkuv lähenemine.
Hetkel kuum
Pangad ei toeta ameerikalikku lähenemist, kus vara realiseerimise järel lõpeb panga ja kliendi suhe ning võlad saavad kustutatud. Õiguskomisjonis valmiva saneerimisseaduse eelnõu juriidiline kahurvägi toetab paljuski ameerikalikust lähenemisest erinevat Skandinaavia mudelit.
Eraisikute saneerimise Soome versioonis ei nähta ette võla tasumata jätmist. Seadus lubab kohtul teha otsuse ja rakendada erirežiimi ehk maksekoormus alaneb teatud ajaks ja see peab vastama isiku sissetulekutele.
Rootsi variandis on võimalus küll ümber vaadata ja laenunõudeid vähendada selles osas, mis võib jääda tasumiseks pärast vara realiseerimist. Eesti peab leidma oma kombinatsiooni.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele