• OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,01
  • OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,01
"See on elementaarne loogika, et riik ei peaks ega saaks sekkuda juba olemasolevatesse lepingulistesse suhetesse pankade ja eraisikute vahel. Selle saaksid pangad väga kergelt vaidlustada," kommenteeris Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Taavi Rõivas eile riigikogus esimesel lugemisel seaduseelnõusid, millega tahavad erakonnad muuta võlaõigusseadust nii, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja üleminekul hüpoteegipidajale oleks võlg lõplikult tasutud.
Rõivas rõhutas, et midagi sellist saaks teoreetiliselt kõne alla tulla üksnes tulevaste laenude puhul. Ta selgitas, et sel juhul küsiksid pangad täiendava riski maandamiseks laenuvõtjatelt suuremat intressi ja omafinantseeringut. "Tegelikult eeskätt noortele peredele oleks laenusaamine sisuliselt võimatu või väga raske," lisas Rõivas.
Isamaaliidu ja Res Publica Liidu (IRL) meelest ei taga praegused seadused laenuandjate ja laenuvõtjate mõistlikku tasakaalu, vaid on laenuandjate kasuks kaldu. See on eriti tulnud esile nüüd, kui laenuandjate suhtumine laenuvõtjatesse on võlgnevuste tõttu kõvasti muutunud.
Pangad ei toeta ameerikalikku lähenemist, kus vara realiseerimise järel lõpeb panga ja kliendi suhe ning võlad saavad kustutatud. Õiguskomisjonis valmiva saneerimisseaduse eelnõu juriidiline kahurvägi toetab paljuski ameerikalikust lähenemisest erinevat Skandinaavia mudelit.
Eraisikute saneerimise Soome versioonis ei nähta ette võla tasumata jätmist. Seadus lubab kohtul teha otsuse ja rakendada erirežiimi ehk maksekoormus alaneb teatud ajaks ja see peab vastama isiku sissetulekutele.
Rootsi variandis on võimalus küll ümber vaadata ja laenunõudeid vähendada selles osas, mis võib jääda tasumiseks pärast vara realiseerimist. Eesti peab leidma oma kombinatsiooni.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele