- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,22%6 211,68
- DOW 30−0,1%44 451,62
- Nasdaq 0,81%20 366,65
- FTSE 100−0,09%8 777,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,79
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,22%6 211,68
- DOW 30−0,1%44 451,62
- Nasdaq 0,81%20 366,65
- FTSE 100−0,09%8 777,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,79
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbank: nõrk kvartal, aga tugev aasta
Swedbanki pressikonverents Stockholmis algas ajakirjanikele pakutud kommide paberikrõbina saatel. Suud magusaks teha oli eriti põhjust Rootsi ja Eesti ajakirjanikel – nende koduriikides toimuvaga on panga juhtkond enim rahul.
Panga juht Michael Wolf tõdes neljanda kvartali tulemusi kommenteerides, et möödunud kvartal oli ootamatult nõrk. Peamiste põhjustena tõi ta välja klientide vähese aktiivsuse ning finantsturgude madala volatiilsuse.
Kuid kogu aastat pidas Wolf siiski tugevaks. Ta tõi välja, et Kesk- ja Ida-Euroopas on riskid vähenenud üle 20%. Samuti on üheksa kuuga loodud Wolfi hinnangul vägagi võimekad re-struktureerimisüksused.
Murelasteks eelmises kvartalis Ukraina ja Läti
Alates suve lõpust on Wolfi sõnul suudetud nii era- kui ka ärikliente panna rohkem hoiustama ja seda eriti Rootsis. "Mida rohkem me saame end finantseerida hoiustest, seda vähem oleme sõltuvad rahvusvahelistest rahaturgudest," selgitas ta.
Swedbanki murelasteks neljanda kvartali tulemuste põhjal olid eelkõige Ukraina ja Läti. Näiteks probleemseid laene on just nendes kahes riigis enim, kusjuures üle poole sellistest Swedbanki laenudest on Ukrainas. Ka üle 60 päeva viivises olevate laenude hulk on Ukrainas viimase kvartaliga märkimisväärselt kasvanud ja Lätis jäänud enam-vähem eelmise kvartaliga samale tasemele.
Mitteteenivate laenude osakaal Eestis on aga kogu grupi sellistest laenudest 6,8%, mis on vaid Rootsi näitajast halvem. Wolfi sõnul käitus Rootsi turg oodatust paremini, samuti tõstis ta esile Eestit, kes on naaberriikidest paremini juhtinud oma riigieelarvet.
Ka 2010. aasta võimalikke riske näeb Swedbank pigem tulemas maailmamajandusest, Läti ja Ukraina poliitilisest ebastabiilsusest või majanduskriisi n-ö hilinenud mõjudest Rootsi turule, kuid tõstab positiivsena esile Eesti eurotsooniga liitumise.
Äripäeva küsimusele, mis saab siis, kui Eesti siiski eurotsooni sisenemiseks luba ei saa, vastas Wolf Äripäevale, et kõige tähtsam on eesmärk, ükskõik, millal see siis ka juhtub.
"Kõigis kolmes Balti riigis püüeldakse euro poole ja sellepärast on ka kasutusele võetud nii karmid meetmed. On rõõmustav näha, et reitinguagentuurid hakkavad seda järjest märkama," rääkis Wolf. "Loodetavasti hakkavad ka inimesed nägema kogu sellest raskest tööst tulenevaid eeliseid."
Kui euro tulemata jääks, tooks see kindlasti täiendava negatiivse meeleolu ning rahustaks majanduse jälle mõneks ajaks maha, märkis Swedbank Eesti juht Priit Perens. "Keskkond on stabiilsem ning usun, et pangandussektor on eelmise aasta portfellide provisjonide tegemisel adekvaatne, mis tähendab seda, et kui majandusolukord ei lähe halvemaks, siis samas mahus pole vaja provisjone teha," märkis Perens.
Hetkel kuum
Järelikult on lootust, et Eestis tegutsevad pangad võivad tänavu kasumisse jõuda, ja see kehtib ka Swedbanki kohta, lisas Perens.
Pangad saavad aidata reformidega alustamist
"Kõige halvem uudis oleks praegu see, kui mingil põhjusel eurotsooniga ühinemist ei toimu," tõdes Perens ja lisas, et euro-ootus on aetud juba nii suureks, et see uudis tooks kindlasti kaasa täiendava negatiivse meeleolu. "Arvan, et see rahustaks majanduse jälle mõneks ajaks maha ja tekitaks negatiivseid ootusi," ütles Perens.
Wolfi sõnul on oluline, et Balti riigid tuleksid tagasi stabiilsemasse majanduskeskkonda ja siinkohal saab pangasektor aidata neil uuesti reformidega alustamist. "Pangad pole suutnud piisavalt toetada hästitoimiva aktsiaturu väljakujunemist (Baltimaades - toim). Nüüd oleme aga müünud oma Tallinna börsi vähemusosaluse NASDAQile. Selle kaudu on osal teie riikide ettevõtetel suur võimalus saada tuge," ütles ta.
Swedbank teatas ka kavatsusest märtsi lõpus viia ellu organisatoorsed ümberkorraldused, et muutuda Wolfi sõnul kliendisõbralikumaks ettevõtteks. Muudatuste raames plaanib pank anda rohkem otsustamisõigust oma kontoritele teistes riikides.
Erkki Raasuke: päris uhke on eestlane olla, saime hästi hakkama
Swedbanki finantsjuht Erkki Raasuke tunneb uhkust, et Eesti riigieelarve tekitab mujal maailmas imetlust.
Intervjuu Erkki Raasukesega.
Täna räägiti siin palju, kuidas Eesti on olnud tubli ja ühes paadis Rootsiga. Aga kas on ka midagi, mille üle me peaks muret tundma?
Meie saame seda vaadata ainult oma äri vaatenurgast, mitte hinnata poliitikute tööd. Aga selge on see, et kunagine Hansapank on kasvanud välja Eestist ja Eestis on supp olnud kogu aeg kõige paksem. Teadmised ja oskused on olnud kõige paremad. See on ka üks põhjus, miks me oleme paremini hakkama saanud.
Teine pool on makrotasand. Müts maha, kuidas meil on riigieelarvega ringi käidud. See tekitab päris uhkust, eriti väljast vaadates. Suurel tasandil fakte vaadates on ikka päris uhke eestlane olla.
Kas juba ainuüksi eurotsooniga liitumise nõusolek mõjuks meile positiivselt?
Need mõjud on juba kohale jõudmas. Kohalikud intressimäärad langevad, mis tähendab, et kogu riskiprofiil paraneb. Krediidi saadavus paraneb 2010. aasta jooksul kindlasti, eriti teises pooles. Võib-olla inimene tänaval seda niivõrd veel ei tunne, aga positiivsed arengud suures pildis on selgelt näha. Välisinvestorite jaoks on Eesti jälle muutunud niisuguseks natuke põnevaks eksperimendiks. Mõeldakse, et kuidas need vennad seal niimoodi hakkama saavad, kui ülejäänud maailm on võlga kukkumas.
Millised võiksid aasta pärast olla Eestis intressimarginaalid?
Madalamad kui praegu. Samas taastumine ei kujune kiireks. Kõige parem on mõelda selliste riikide peale nagu Tšehhi ja Poola. Kuigi nad ei ole euroriigid valuuta kasutuse mõttes, oleme riskiprofiiliga enam-vähem samas kohas.
Riikide võlakoormuse teema võib keeruliseks kätte minna ja millist volatiilsust see turgudele toob, on raske öelda.
Võib-olla pankurina ei peaks seda ütlema, aga siit leiab kinnitust see, et kõige parem suhe võlaga on see, kui sul seda pole. See, et Eestil ei ole võlga, töötab praegu väga hästi.
Priit Perens: Eesti ettevõtete portfell töötab juba paremini
Majanduse stabiilsus suureneb ning ettevõtete probleemsete laenude arv näitab kahanemise tendentsi, ütles eile Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens.
"Majandustulemusi on positiivses suunas mõjutanud väiksem provisjonide maht ning põhimõtteliselt on ettevõtete portfell paremini tööle hakanud," kommenteeris Perens panga eile avaldatud majandustulemusi. "Samas oleme suutnud ka kulusid juhtida suhteliselt hästi - kõik see kokku on tulemusi positiivselt mõjutanud," lisas ta.
"Majanduse stabiilsus suureneb ja see mõjutab ettevõtete sektorit. Trend näitab, et ettevõtete probleemsete laenude arv on pigem sama ja näitab kahanemise tendentsi," märkis panga juht.
"Eelmise aasta teisel poolel on Eesti eksportivad ettevõtted taas oma niši leidnud, nad töötavad minu hinnangul 60-70% võimsuse peal ja tundub, et nõudlus paraneb vaikselt ehk nad suudavad oma kapatsiteedi kasutust tõsta," rääkis Perens.
Ta ütles, et probleem on tööpuudusega. "Tootjad on väga efektiivseks muutunud ja selle tulemusel saavad nad olemasolevate töötajate arvuga oma tootmismahtu suurendada veel piisavalt kaua, kuni suudavad ära kasutada masinate kogu potentsiaalse võimsuse 100 protsendini, võtmata inimesi juurde."
Perensi sõnul on endiselt kõige probleemsemad sektorid kinnisvara ja sellega seotud sektorid, nagu ehitus. "Julgen väita, et üldjuhul kriis kinnisvarast välja läinud ei ole, kuid on erandeid."
"Selgelt on kriis tabanud ka spetsialiseeritud jaekaubandust ehk siis valdkondi, nagu elektroonika, spordiriided, autod - sisenõudlus on selgelt maas. Kõik see, mis põhineb sisenõudlusel, on rohkem või vähem probleemne, aga see ei ole muutunud minu hinnangul süsteemseks probleemiks," rääkis Perens.
Perens nentis, et kui mingil põhjusel toimuks maailma majanduses uus külmumine, siis oskaks ta öelda, mis edasi saab. "Üritame valmis olla kõigeks, aga ma pigem ütleksin, et näeme hetkel maailma vähemalt Eesti jaoks positiivses valguses."
tasub teada
*Swedbanki Eesti üksuse tegevuskasum neljandas kvartalis enne provisjone oli 667 miljonit krooni, kvartalikahjumiks kujunes 129 miljonit krooni. Panga tulud kasvasid kvartalis 6% võrra, 1,114 miljardi kroonini, ja tegevuskulud vähenesid 2% võrra, 447 miljonini.*Klientide hoiused kasvasid kvartali jooksul 5% võrra, laenuportfell vähenes 3% võrra. Laenukahju saadi 794 miljonit krooni.*Probleemsete laenude osakaal laenuportfellis jäi IV kvartali lõpuks 6,6% juurde.*Mullu pööras pank tähelepanu kohaliku kapitali kaasamisele ning selle tulemusena kasvasid hoiused 4%. Laenumaht kahanes 12%, mida mõjutasid tõusnud provisjonid ja vähene laenuvõtmine.
taust
*Swedbank Eesti kulud vähenesid IV kvartalis 2%. Kvartali jooksul suurenesid aga üldisest majanduskeskkonnast lähtuvalt probleemsete laenudega tegelemise kulutused. Need kulutused on tingitud praegusest majandustsüklist ning vähenevad koos lahenduste väljatöötamise ja majanduse taastumisega.*Töötajate arvu on juba aasta jooksul kohandatud vastavaks väiksematele ärimahtudele ning IV kvartalis jäi langus 5% juurde. Kontorite arv oli IV kvartali lõpuks 68 ehk Swedbankil on endiselt Eestis kõige rohkem kontoreid.*Panga 2010. aasta I kvartali tulemused avalikustatakse 27. aprillil.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele