• OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,8%7 836,06
  • DOW 300,6%51 577,13
  • Nasdaq 0,85%27 711,5
  • FTSE 1000,35%10 534,82
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,16
  • OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,8%7 836,06
  • DOW 300,6%51 577,13
  • Nasdaq 0,85%27 711,5
  • FTSE 1000,35%10 534,82
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,16
Tõstukite turu vähenemise kohta ei ole erilist mõtet protsente kasutada, kuna müük vähenes kümme korda, seega alles jäi 10% nõudlusest.
WITSi (World Industrial Trucks Statistcs), mis jälgib elektriliste- ja sisepõlemismootoritega vastukaalutõstukite ja laotõstukite müüki, järgi oli 2009. aastal Eesti tõstukite turu suuruseks 93 ühikut, mida omavahel jagavad paarkümmend müüjat. Võrdluses Läti ja Leeduga on müük saavutanud riikide suurust arvestades normaalse jaotuse.
2009. aasta oli Läti müügitulemus 136 ja Leedus 236 tõstukit, samas oli seal laotõstukite osakaal oluliselt Eesti müügist suurem. Lätis 60% müügist ja Leedus isegi 80%. Selline jaotus tähendab, et aasta jooksul tehti mõni suurem tehing kõige väiksemate tõstukitega, mis arvuliselt on küll suur, aga kuna tegemist kõige odavamate masinatega, siis rahaliselt on maht väiksem.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele