• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 500−0,01%6 197,39
  • DOW 30−0,13%44 436,46
  • Nasdaq 0,22%20 247,27
  • FTSE 100−0,41%8 749,48
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 500−0,01%6 197,39
  • DOW 30−0,13%44 436,46
  • Nasdaq 0,22%20 247,27
  • FTSE 100−0,41%8 749,48
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • 03.03.10, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Müük langes kümme korda

Tõstukite turu vähenemise kohta ei ole erilist mõtet protsente kasutada, kuna müük vähenes kümme korda, seega alles jäi 10% nõudlusest.
WITSi (World Industrial Trucks Statistcs), mis jälgib elektriliste- ja sisepõlemismootoritega vastukaalutõstukite ja laotõstukite müüki, järgi oli 2009. aastal Eesti tõstukite turu suuruseks 93 ühikut, mida omavahel jagavad paarkümmend müüjat. Võrdluses Läti ja Leeduga on müük saavutanud riikide suurust arvestades normaalse jaotuse.
2009. aasta oli Läti müügitulemus 136 ja Leedus 236 tõstukit, samas oli seal laotõstukite osakaal oluliselt Eesti müügist suurem. Lätis 60% müügist ja Leedus isegi 80%. Selline jaotus tähendab, et aasta jooksul tehti mõni suurem tehing kõige väiksemate tõstukitega, mis arvuliselt on küll suur, aga kuna tegemist kõige odavamate masinatega, siis rahaliselt on maht väiksem.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2010. aastal ei ole ette näha tõstukite müügi taastumist buumiaegse taseme lähedalegi, ilmselt jääb kogu nõudlus 2009. aasta tasemele. Seega tuleb müüjatel jagada alla 100 ühikuga turgu.
Vähemalt mõneks ajaks jäävad alles nende tootjate esindused, kes hoiavad kinni buumieelsest valgete laikude poliitikast (kaardil ei tohtinud olla ühtegi riiki ega piirkonda, kus puudus tehaseesindus, kusjuures nende esinduste kasumlikkus ei olnud tähtis).

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele