Müük langes kümme korda

Tõstukite turu vähenemise kohta ei ole erilist mõtet protsente kasutada, kuna müük vähenes kümme korda, seega alles jäi 10% nõudlusest.

WITSi (World Industrial Trucks Statistcs), mis jälgib elektriliste- ja sisepõlemismootoritega vastukaalutõstukite ja laotõstukite müüki, järgi oli 2009. aastal Eesti tõstukite turu suuruseks 93 ühikut, mida omavahel jagavad paarkümmend müüjat. Võrdluses Läti ja Leeduga on müük saavutanud riikide suurust arvestades normaalse jaotuse.

2009. aasta oli Läti müügitulemus 136 ja Leedus 236 tõstukit, samas oli seal laotõstukite osakaal oluliselt Eesti müügist suurem. Lätis 60% müügist ja Leedus isegi 80%. Selline jaotus tähendab, et aasta jooksul tehti mõni suurem tehing kõige väiksemate tõstukitega, mis arvuliselt on küll suur, aga kuna tegemist kõige odavamate masinatega, siis rahaliselt on maht väiksem.

2010. aastal ei ole ette näha tõstukite müügi taastumist buumiaegse taseme lähedalegi, ilmselt jääb kogu nõudlus 2009. aasta tasemele. Seega tuleb müüjatel jagada alla 100 ühikuga turgu.

Vähemalt mõneks ajaks jäävad alles nende tootjate esindused, kes hoiavad kinni buumieelsest valgete laikude poliitikast (kaardil ei tohtinud olla ühtegi riiki ega piirkonda, kus puudus tehaseesindus, kusjuures nende esinduste kasumlikkus ei olnud tähtis).