- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 500−0,12%5 960,64
- DOW 30−0,29%42 084,22
- Nasdaq −0,13%19 422,38
- FTSE 100−0,19%8 758,04
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,62
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 500−0,12%5 960,64
- DOW 30−0,29%42 084,22
- Nasdaq −0,13%19 422,38
- FTSE 100−0,19%8 758,04
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,62
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ARVAMUS: mis saab pärast eurot?
Ajaks, kui liitume euroalaga, on Eesti kaotanud rohkem kui 20% riigi tuludest. Ainult kahe lühikese aasta jooksul, kirjutab Eesti Välisinvestorite Nõukogu esimees Martin Breuer.
Võrdluseks, Suure depressiooni ajal möödunud sajandi esimesel poolel tõusis tööpuudus Saksamaal, Austrias ja Poolas 20%ni ja toodang langes ligi 40%. 1932.a. lõpuks olid kõik Euroopa riigid tõstnud tollitariife või kehtestanud impordikvoodid. Kuid kaitsemeetmete rakendamine ainult suurendas kahju ja pikendas kriisi.
Eesti poliitiline valik liituda eurotsooniga osutus tuletorniks sadamas, kuhu loodame jõuda. Ning tormi ajal sai veelgi selgemaks, kui oluline on püsida kursil. Võib öelda, et Eesti riik ja selle kodanikud on hästi vastu pidanud, riigi sotsiaalne struktuur on vaid osaliselt kahju kannatanud. Eesti võib olla uhke, kuid tuleb ka märkida, et on väga ebatõenäoline, et ühiskond suudaks edukalt taluda sama pikka koomaletõmbamist lähitulevikus. Tulevikupoliitika valikud on seega piiratud.
Euro kasutuselevõtt 01.01.11 viib meid kindlasti rahulikematesse vetesse ja soodustab välisinvesteeringuid, kuid muud sel maagilisel kuupäeval ei juhtu. Tööhõive suurendamiseks ja naabritega võrreldava heaolu saavutamiseks vajalik majanduskasv ei tule iseenesest.
Majanduse kasvuks ei saa me kuigivõrd tugineda sisenõudlusele, majanduskasv peab tulema välismaalt, ekspordi ja kaubanduse, teenuste ning turismi kaudu. Meie tavapärastele kaubanduspartneritele prognoositakse küll majanduskasvu, kuid aeglast, ja seda tuhmistab nende majanduste liigne tootmisvõimsus. Eesti konkurentsieeliste oluline parandamine on seega majanduskasvu võtmeks.
Kõnealuste konkurentsieeliste parendamiseks peame olema konkurentriikidest parem:
• tööjõuühiku maksumuse kõrgema tootlikkusega;• madalamate maksumäärade- ja bürokraatia tasemega;Kasuks tuleb ka heade elu- ja töötingimuste loomine välisspetsialistidele ja nende pereliikmetele, parem kohalik infrastruktuur ning usaldusväärne ja tihedam lennuühendus. Euro toob palju selgeid eeliseid, aga ka piiranguid. Näiteks ei ole enam võimalik kiiresti saavutada konkurentsieelist vahetuskursi muutmisega. Kuigi Eesti ei ole seda kasutanud, oli see äärmuslik võimalus olemas. Ja see tähendab teiste muutujate kasvavat tähtsust konkurentsivõime suurendamisel. Samuti meenutab see meile vajadust stabiilse ja järjekindla poliitika järele.
Öeldakse, et seitsmele lahjale aastale järgnevat seitse kosutavat aastat. See peaks andma lootust. Viimastel aastatel oleme teinud valiku lahendada meie konkurentsieeliste puudumine nn. „sisemise devalveerimisega”. Selles kriisis käitusime tegelikult täpselt nende reeglite kohaselt, mida kõik euroriigid peavad järgima, kui nad sarnasesse olukorda satuvad. Võib öelda, et Eesti on tõeline teerajaja.
Eesti tuleb Euroopa riikidega võrreldes tormist välja madalaima võlakoormaga elaniku ja SKT kohta. Lähtepositsioon tulevikuks on hea. Juba praegu kadestavad meid paljud riigid. Kuid see on ohtlik lähtekoht, kuna võib tulevikus valitsusi ahvatleda vastutustundetule laenamisele. Aga kui valitsuse poliitika on jätkuvalt usaldusväärne, kui me ei lase oma majandusel uuesti üle kuumeneda ning kui lubame suurenenud tööjõurännet vastavalt nõudlusele, on tormi kordumine lähitulevikus ebatõenäoline.
Seitse kosutavat aastat võiks siis samahästi osutuda 14ks terveks ja tugevaks aastaks.
*** Välisinvestorite Nõukogu Eestis (FICE) on esindus, mis tegutseb Eestis asuvate Austria, Briti, Taani, Soome, Saksa-Balti, Hollandi, Norra ja Rootsi kaubanduskodade, äriklubide ja turundusbüroode nimel. Need kaheksa riiki, mida FICE esindab, moodustavad üle 80% kõigist välismaistest otseinvesteeringutest Eestisse [allikas: Eesti Pank]. Täiendavalt võib FICE kohta leida taustainformatsiooni www.fice.ee
Enimloetud
Viimased uudised
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele