• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 31.03.10, 07:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tööstus pumpab majandust käima

Enam kui pool Eesti tööstussektorist on pöördunud tõusule. Majanduskasvu veduriks on saanud elektroonikatööstus, kuid juba järgmises vagunis on koha sisse võtnud puidutööstus.
Eile teatas statistikaamet, et Eestis veebruaris toodetud tööstustoodangu maht ületas möödunud aasta numbrit 5 protsendi võrra, kusjuures kolmeteistkümnest sektorist näitas tõusutrendi tervelt üheksa.
Viimati registreeriti niivõrd hea kasvunumber 24 kuu eest. Ettevõtjad ja analüütikud on oma ütlemistes konservatiivsed, kuid näevad siiski tõusutrendi jätkumist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi hinnangul võib töötlev tööstus osutuda majanduse veduriks.
"Tooks esiplaanile elektroonikasektori ja Ericssoni. Me näeme sel aastal seal väga lootustandvaid numbreid. Muret teevad aga makromajanduslikud probleemid välisturgudel. Meil on ees väljakutsed ja need võivad mõjutada ka meid, kui me räägime eksportivast tegevusest," ütles Parts ja lisas, et nüüd tuleb hoida pöialt, et kriisist väljutakse positiivse arengujoone peal, mitte ei satutaks uude suuremasse probleemi.
Elvas elektroonikaseadmeid tootva Enics Eesti juhi Kalle Kuusiku sõnul oli veebruar ettevõttele kena kuu, kuid tõelisi kasvunumbreid saab näha alles märtsis. "Kuni eelmise aasta veebruarist selle aasta veebruarini oli tase suhteliselt stabiilne. Kui kõik kukkus 2008. aasta lõpus 2009. aasta alguses, siis sinna see jäigi kuni 2009. aasta veebruarini. Märtsi tulemuses on näha ilus tõus. Kui võrrelda aastat 2009 ja 2010, siis aasta lõpuks peaks meil olema aastate vaheline müügi erinevus suurusjärgus 15-20% rohkem kui möödunud aastal," märkis Kuusik , kelle ettevõte hetkel ka aktiivselt töötajaid värbab ja lisas, et aasta lõpu poole kasv ilmselt kerib veel ülespoole.
Ekspordi kasv töötust veel vähendama ei hakka

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Ma arvan, et kõik ettevõtted on praegu tegelenud aktiivselt efektiivsuse tõstmisega. Isegi, kui käibed läheksid tagasi sinna, kus nad olid 2008 kevadel, siis töökohtade arv jääb ikkagi väiksemaks. Ekspordi kasvust töötuse vähenemiseni on pikk samm," märkis Pendra ja lisas, et ettevõtjad tegutsevad praegu siiski suhteliselt ettevaatlikult, vaatavad kuu aega ette. "Tuleviku suhtes trumme põristada veel ei taha ega ei julge," lisas ta.
Alles eelmisel aastal Eestis tootmise käivitanud Ericsson Eestile osutus veebruar väga heaks kuuks. "Alates kävitamisest oleme Ericssonis läinud tõusujoones," lausus Ericsson Eesti juht Veiko Sepp. "Meil on kasv seotud sellega, et valmistame ette neljanda põlvkonna seadmete toomist - 4G. Kui see algab, siis on kindlasti meil ka järgnevatel kuudel kasvu oodata," lisas Sepp ning mainis, et nemad üritavad igatahes anda oma panuse majanduse taaskäivitamiseks.
Ka Saaremaal plastplaate,  torusid ja -voolikuid tootva Ösel Plastic OÜ juhi Margus Reegi hinnangul oli ettevõtte seis veebruaris mullusega võrreldes tunduvalt parem. "Meie põhitöö hakkab peale muidugi siis, kui on soojem, aga seis on juba praegu tunduvalt parem," kinnitas Reek, kelle hinnangul peaksid ka kevadkuud samas tempos edasi minema.
Puidutööstuses konkurents suureneb

Artikkel jätkub pärast reklaami

Puidutööstuses häid tulemusi näitava Toftani juhi Martin Arula sõnul jäävad nemad oma veebruari tulemustega väga rahule. "Tellimuste struktuur ja kättesaadavus on meil selle aasta veebruaris oluliselt parem, kui see oli 2009. aasta veebruaris. Eelmise aasta esimene ja teine kvartal olid üldse kõige hullemad, mida nähtud on," lausus Arula. Sel aastal on ettevõttel paremad väljamüügihinnad ja puidusektoris pole tooraineprobleem ka enam nii suur.
"Tellimustega on meil veebruaris läinud paremaks, kuid tootmismaht võrreldes eelmise aastaga on suhteliselt sama. Oleme oma asju veidi teistmoodi korraldanud ka. Me läksime tellimustele järele ka siis, kui nad tundusid mitte väga kasumlikud olevat. Ajal, kui meie naaberriigid ja teised loobusid, peljates kahjumit, hoidsime meie turuosa," märkis Arula, kelle sõnul ostjate struktuur muutus eelmisel aastal võrreldes 2008. aastaga oluliselt. See muutub ilmselt ka tänavu. "Need ei ole kivisse raiutud sihtturud, vaid tuleb oma kaubaga mööda maailma ringi joosta ja vaadata, kuhu müüa õnnestub," selgitas Arula.
Kuid kohe tuleb kevad ja ettevõtja hinnangul hakatakse siis ilmselt tootma rohkem, kui nõudlust on. "Ma ei näe, et ehitussektoris, kus on ju tegelik puidu kasutus, oleks midagi kardinaalselt muutunud. Inimesed on kriisiaegadel igal pool maailmas elamisi renoveerinud, see seletab nõudluse jätkuvat olemasolu. Ma julgeks arvata, et aasta 2010 peab olema mõistlik. Hüppelist puidusektori elavnemist enam olla ei saa, nüüd on normaalne tasand käes," märkis Arula.
Kommentaarid

Artikkel jätkub pärast reklaami

Neinar Seli, ASi Estiko-Plastar nõukogu esimees
Plastitööstuse elavnemist on juhtinud autotööstus, elektroonikatööstuses suurenes allhanke osa. Aasta on alanud meile käibe poolest kenas plussis. Käivet oleme suutnud esimeses kvartalis kasvatada 16% ja seda tänu ekspordikäibele.
Lähikuud tunduvad meie jaoks käibe osas rõõmustavad. Estiko-Plastar on juba paar viimast aastat panustanud uute turgude hõivamisele.
Oleme oma hinnangutes konservatiivsed, julgeme ennustada väikest kasumi kasvu sellel aastal. Kasumlikkuse võib ära nullida nafta hinna tõusust tulenev toorme kallinemine, materjalide hinnad on meie jaoks sel aastal tõusnud juba 25%. Panustame sel aastal eelkõige Skandinaavia toidutööstustele pakendite tootmisele ning turu hõivamise faasis ei saa me oodata kõrgeid marginaale.
Hardo Pajula, SEB analüütik

Artikkel jätkub pärast reklaami

Et aasta tagasi veebruaris vähenes tööstustoodang üle 30%, siis on osa kosumisest kindlasti tingitud madalast võrdlusbaasist, ning et languse põhi jäigi esimesse ja teise kvartalisse, siis peaks aritmeetika ka järgnevate kuude kasvu toetama. Seetõttu usun, et mõõdukas kasv jätkub ka tulevatel kuudel.
Ajalugu näitab, et tööstustoodang on SKT tavaliselt veidi suurema võnkeamplituudiga, see lubaks justkui arvata, et 2010. aasta kokkuvõttes võib tööstustoodangu kasvutempo jääda kuhugi 4-5% piirimaile (meie SKT kasvuprognoos on 2%).
VÕRDLUS
Enamik tööstusest paremas seisus kui 2009
tööstutoodangu mahu muutus võrreldes eelmise aasta veebruariga, %
• arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 65,3

Artikkel jätkub pärast reklaami

• kummi- ja plasttoodete tootmine 28,8
• puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 17,9
• energeetika 13,9
• mööblitootmine 7,7

Artikkel jätkub pärast reklaami

• töötlev tööstus 4,1
• joogitootmine 3,5
• elektriseadmete tootmine 0,7
• mäetööstus -1,1

Artikkel jätkub pärast reklaami

• toiduainete tootmine -1,6
• kemikaalide ja keemiatoodete tootmine -25,8
• metalltoodete tootmine -29,9
Allikas: statistikaamet

Artikkel jätkub pärast reklaami

NUMBER
• 4,8% suurenes veebruaris Eestis toodetud tööstustoodangu maht võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Viimati näitas tööstustoodang sellist kasvutrendi 24 kuu eest.
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele