Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kahjuhüvitised õiglasemaks

    Võlaõigusseaduse (VÕS) muudatused käsitlevad mittevaraliste kahjude hüvitamist, millest on kartuses sõnavabaduse ohtu sattumise pärast vastukaja leidnud vaid au teotamist puudutav osa. Ent need vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile (EIÕK) ega kahjusta sõnavabadust.
    Põhiseadus ja EIÕK piiravad sõnavabadust nii palju, kuivõrd see on vajalik teiste isikute õiguste, sh au ja väärikuse kaitseks. Eelnõus ei tehta katset väljendusvabadust piirata, sellega reguleeritakse pelgalt kahju hüvitamise juhtumeid, kui kellegi au ja väärikust teotatakse. Eelnõu paneb paika vastutuse kõigest eraõiguslikes suhetes, seega tegu pole riikliku sanktsiooniga.
    Au teotamist ei saa samastada sõnavabadusega ja kannatanu õiguste kaitse pole väljendusvabaduse riive.
    Nagu mujalgi demokraatlikus maailmas, ei oma riik ja omavalitsus tsiviilõiguse silmis au ega väärikust, mistõttu nende suhtes tehtud valedel ja laimavatel väljendustel ei ole ainelisi tagajärgi. Kahju hüvitamise põhimõte on, et isik seatakse hüvitise kaudu hüpoteetilisse olukorda, nagu kahju poleks tekitatud.
    Varalist kahju on lihtne kokku arvutada, nt hüvitatakse lõhutud auto remondikulud rahas. Kuna me inimese sisse ei näe, on mittevaralist kahju raskem mõõta. See ei tähenda, et seda ei peaks hüvitama. Kui keegi kaotab huligaanse rünnaku tagajärjel tervise, ei piisa palganumbri hüvitamisest. Lisahüvitis ei taastaks küll endist olukorda, ent leevendaks veidigi tagajärgi.
    Mittevaralise kahju asjad on mustaks lambaks muidu mõistlikus tsiviilpraktikas. Hüvitised on nii marginaalsed, et kohtuskäimine ei tasu lihtsalt ära. See ohustab põhiseaduslikku õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Eelnõu annab kohtule õigusselguse huvides täpsemaid juhiseid, mida võtta arvesse kahju hüvitamisel, võimaldades ka ennetavat iseloomu ja kahju tekitaja varalise seisundi arvessevõtmist.
    Ennetav eesmärk pole uudne, ka pole kannatanu õiguste edasiste rikkumiste ärahoidmises midagi halba. Ka praegune seadus võimaldab teha keelava otsuse edasise kahjustava tegevuse ärahoidmiseks.
    Me võime küll muiata USA karistuslikke hiigelhüvitisi määravate kohtupretsedentide üle, kuid need on tublisti kaasa aidanud parema elukeskkonna saavutamisele. Angloameerikalike karistuslike ennetushüvitiste süsteemi pole eelnõus rakendatud.
    Loodan, et eelnõu vastuvõtmisel loksub senine kahjutekitajat soosiv kohtupraktika õiglasemalt paika. Karta tuleb hoopis selliseid põhiõigusi rikkuvaid jõledusi, nagu nõukogulikku inkvisitsioonilist eeluurimismudelit, euroopalikele arusaamadele vastava kaitseõiguse puudumist, enamikule EIÕKi kriteeriumitele mittevastavat ja riiklikku omavoli võimaldavat jälitustegevust ja kohtusse pöördumist takistavaid pööraseid riigilõive.
    Masu on hea taimelava demokraatiat ohustavaile ilminguile, ent VÕSi eelnõu nende hulka ei kuulu.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.