- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kahjuhüvitised õiglasemaks
Võlaõigusseaduse (VÕS) muudatused käsitlevad mittevaraliste kahjude hüvitamist, millest on kartuses sõnavabaduse ohtu sattumise pärast vastukaja leidnud vaid au teotamist puudutav osa. Ent need vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile (EIÕK) ega kahjusta sõnavabadust.
Põhiseadus ja EIÕK piiravad sõnavabadust nii palju, kuivõrd see on vajalik teiste isikute õiguste, sh au ja väärikuse kaitseks. Eelnõus ei tehta katset väljendusvabadust piirata, sellega reguleeritakse pelgalt kahju hüvitamise juhtumeid, kui kellegi au ja väärikust teotatakse. Eelnõu paneb paika vastutuse kõigest eraõiguslikes suhetes, seega tegu pole riikliku sanktsiooniga.
Au teotamist ei saa samastada sõnavabadusega ja kannatanu õiguste kaitse pole väljendusvabaduse riive.
Nagu mujalgi demokraatlikus maailmas, ei oma riik ja omavalitsus tsiviilõiguse silmis au ega väärikust, mistõttu nende suhtes tehtud valedel ja laimavatel väljendustel ei ole ainelisi tagajärgi. Kahju hüvitamise põhimõte on, et isik seatakse hüvitise kaudu hüpoteetilisse olukorda, nagu kahju poleks tekitatud.
Varalist kahju on lihtne kokku arvutada, nt hüvitatakse lõhutud auto remondikulud rahas. Kuna me inimese sisse ei näe, on mittevaralist kahju raskem mõõta. See ei tähenda, et seda ei peaks hüvitama. Kui keegi kaotab huligaanse rünnaku tagajärjel tervise, ei piisa palganumbri hüvitamisest. Lisahüvitis ei taastaks küll endist olukorda, ent leevendaks veidigi tagajärgi.
Mittevaralise kahju asjad on mustaks lambaks muidu mõistlikus tsiviilpraktikas. Hüvitised on nii marginaalsed, et kohtuskäimine ei tasu lihtsalt ära. See ohustab põhiseaduslikku õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Eelnõu annab kohtule õigusselguse huvides täpsemaid juhiseid, mida võtta arvesse kahju hüvitamisel, võimaldades ka ennetavat iseloomu ja kahju tekitaja varalise seisundi arvessevõtmist.
Ennetav eesmärk pole uudne, ka pole kannatanu õiguste edasiste rikkumiste ärahoidmises midagi halba. Ka praegune seadus võimaldab teha keelava otsuse edasise kahjustava tegevuse ärahoidmiseks.
Me võime küll muiata USA karistuslikke hiigelhüvitisi määravate kohtupretsedentide üle, kuid need on tublisti kaasa aidanud parema elukeskkonna saavutamisele. Angloameerikalike karistuslike ennetushüvitiste süsteemi pole eelnõus rakendatud.
Loodan, et eelnõu vastuvõtmisel loksub senine kahjutekitajat soosiv kohtupraktika õiglasemalt paika. Karta tuleb hoopis selliseid põhiõigusi rikkuvaid jõledusi, nagu nõukogulikku inkvisitsioonilist eeluurimismudelit, euroopalikele arusaamadele vastava kaitseõiguse puudumist, enamikule EIÕKi kriteeriumitele mittevastavat ja riiklikku omavoli võimaldavat jälitustegevust ja kohtusse pöördumist takistavaid pööraseid riigilõive.
Masu on hea taimelava demokraatiat ohustavaile ilminguile, ent VÕSi eelnõu nende hulka ei kuulu.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele