• OMX Baltic−0,6%305,3
  • OMX Riga0,11%892,6
  • OMX Tallinn−0,44%2 077,75
  • OMX Vilnius−0,18%1 199,03
  • S&P 5000,38%6 045,26
  • DOW 300,24%42 967,62
  • Nasdaq 0,24%19 662,48
  • FTSE 1000,23%8 884,92
  • Nikkei 225−1,57%37 572
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,39
  • OMX Baltic−0,6%305,3
  • OMX Riga0,11%892,6
  • OMX Tallinn−0,44%2 077,75
  • OMX Vilnius−0,18%1 199,03
  • S&P 5000,38%6 045,26
  • DOW 300,24%42 967,62
  • Nasdaq 0,24%19 662,48
  • FTSE 1000,23%8 884,92
  • Nikkei 225−1,57%37 572
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,39
  • 15.04.10, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

KUIDAS osta edukalt aktsiaid?

LHV maaklerteenuste juhi Alo Vallikivi sõnul on peamine viga, mida aktsiate soetamisel tehakse, tavapärase loogika hülgamine - kõik munad pannakse ühte korvi.
Kogu raha suunamine ühte aktsiasse on viga, sest investeerimisportfell peab riski hajutamiseks koosnema mitmest erinevast instrumendist.
Eesti ettevõtete aktsiatesse investeerimise kasuks räägib lähedus. Uudiseid ettevõtte kohta saab kiiresti, firma käekäik on hästi tajutav.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Välisfirmade kasuks räägib aga tõsiasi, et neid on lihtsalt rohkem. Seega on ka valik suurem. Samas on Eesti ettevõtete aktsiad noteeritud kroonides, mis tähendab, et ära jääb valuuta konverteerimise kulu.
Aktsiatest väiksema riskiga väärtpaberid on Vallikivi sõnul fondid, mis investeerivad erinevatesse aktsiatesse ja ka erinevatesse regioonidesse. Fondidest veel väiksema riskiga on võlakirjad. "Riski saab vähendada ka sellega, kui osta võlakirjafonde, mis investeerivad mitmesuguste ettevõtete või riikide võlakirjadesse," märkis ta.
Peab arvestama, et koos riskiga väheneb ka tootlus.
Oma raha on ettevõtete aktsiatesse võimalik paigutada ka börsiväliselt: tuleb vaid leida vastaspool ja kokku leppida hinnas.
Üks selline võimalus on aktsiate müük ettevõtte töötajatele. See on paljudel juhtudel motivatsioonipaketi osa. Ettevõtte omanikel on hea võimalus töötajate motivatsiooni suurendamiseks anda neile osalus ettevõttes. See oleks preemia, mis võimaldab töötajatel aktsiaid märkida ehk lülituda optsiooniprogrammi.
Töötaja jaoks on aktsiate omamine samuti kasulik, sest kiire arengu korral võib ettevõttes soetatud osalus aastate pärast väärt olla palju raha. Teiselt poolt hoiab aktsiaosalus töötajat firmast lahkumast ning konkureeriva ettevõtte asutamisest.
Alo Vallikivi, LHV maaklerteenuste juht
Firma börsilemineku peamiseks põhjuseks on lisakapitali kaasamine. Hea näide on Eesti Energia, kes vajab lähiajal investeeringuteks palju raha.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teiseks põhjuseks on omanike soov oma osalus hea hinna eest maha müüa ja börs annab selleks sobiva võimaluse.
Kolmandaks põhjuseks on avaliku firmaga kaasnev pidev tähelepanu, mis aitab kaasa toodete müügile ja turustamisele.
Ettevõtte aktsiatesse investeerimise alustamisel tuleks eelnevalt läbi teha põhjalik eneseanalüüs ja leida vastused järgmistele küsimustele.
Kui palju ma soovin oma raha investeerida? Kui pikaks ajaks investeerin - 1,5 või 10 aastat? Mis eesmärgil ma investeerin - lapsele koolirahaks, pensioni kindlustamiseks, säästude säilitamiseks, raha jääb üle?
Milline on minu riskitaluvus ehk kui suur alginvesteeringu kaotus tekitab kehva une, kas -5%, -10% või -50%?
Kui suur on minu huvi väärtpaberiturgude vastu ehk kas vaatan oma konto seisu iga päev, korra kuus või korra aastas? Millist tootlust loodan saada, kas 5%, 10% või 20% aastas?
Samuti tuleks veidi tutvuda investeerimisalase kirjandusega ning kindlasti käia investeerimisnõustaja jutul. Pärast analüüsi peaks pilt selgem olema, kas otsustada fondide, aktsiate või lausa tuletisinstrumentide kasuks.
Koit Jostov, Põlva Haigla juhatuse liige

Artikkel jätkub pärast reklaami

Olen viimasel ajal ostnud Tallinki ja Hans H. Luige firma aktsiaid, mis kõik on kahjuks põhja langenud.
Kunagi ostsin Hansapanga ja Norma ning Eesti Telekomi ja Harju Elektri aktsiaid. Need, ma arvan, olid omal ajal üsna head.
Olen nendega tegelenud käe harjutamise, mitte teenimise mõttes. Kuigi ma vahepeal mõtlesin, et see on hea pensioni kolmas sammas, siis nüüdseks on need aktsiad kõik sundmüügiga tagasi müüdud.
Enne ostmist olen sõpradega nõu pidanud, aga pankade juures investeerimisspetsialistidega rääkimas ma rohkem kui ühe korra käinud pole. Tookord ostsin Ida-Euroopa aktsiaid, millega ei läinud õnneks. Aktsiate tagasimüük tehti kõige suurema masu ajal.
Mina leian, et aktsiate omamine on rohkem risk. Teenimise võimalus kipub väike olema.
Mina lähtusin ostmisel ka sellest, et müün aktsiad maha 20 aasta pärast, kui pensionil olen.
Oma praeguste aktsiate seisu vaatan umbes kaks korda aastas. Tean, kui palju mul neid on, kuid uute aktsiate ostmise mõtet praegu pole.
Kui mul oleks rohkem vaba raha, siis ilmselt otsiks ja näeks vaeva ning ostaks väljamaa aktsiaid - kuigivõrd Ida-Euroopa ja Aasia poolt.
Eesti ettevõtete aktsiatega tõenäoliselt ikka rikkaks ei saa.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele