Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn täna: 38 päeva veeta

    Tallinn 2010: 15minutilise jalutuskäigu kaugusel Tallinna linnavalitsusest, Tallinn-Väikse rongijaama ümbruses on mitukümmend elanikku olnud 38 päeva veeta. Tsistern, kust inimesed käivad ämbritega argivajadusteks vett tassimas, seisab jaama ees, sel Tallinna linna unustatud paigas, kuhu ei jõua lumesahad ega tänavapuhastusautod ja kuhu viiv Juurdeveo tänav on nagu Kolgata tee.
    Edelaraudtee lahendas endiselt riigiraudteelt kaasa saadud tülika pärandi küsimuse lihtsalt: lõikas amortiseerunud veetorude küljest lahti viimased veetarbijad Juurdeveo, Kauba ja Auru tänavalt.
    Probleem on püsti õieti sest ajast peale, mil Tallinna linn võttis üle Eesti Raudteelt elamud, aga kommunikatsioonid (vesi, elekter) jäid raudteele. Linn erastas korterid (1997) elanikele, elektri- ja veelepingud olid tähtajatud. Edelaraudteele oli elanike veega varustamine äri jaoks ülearune kohustus, nõukogude korrast pärit relikt. Edelaraudtee ongi mitmel korral pakkunud Tallinna Veele, et too võtaks torud üle. Tallinna Vesi amortiseerunud trassi ei tahtnud.
    Edelaraudtee vastas linna vee-ettevõtte tõrksusele sellega, et keeldus aastal 2004 (kui kümne aasta jooksul juba kuues haldus- ja hooldusfirma Pindi Kinnisvarahaldus OÜ võttis pankrotistunud eelkäijalt majad üle) elanikega vee- ja elektrilepinguid uuendamast. Inimeste palvel jätkas siiski nende vee ja elektriga varustamist suulise kokkuleppe alusel.
    Pindi nägi lahendusena seda, et elanikud ehitavad oma rahaga veetrassi ja liitumispunkti, sest nii nõudis Tallinna Vesi. Elanikud (sh siinkirjutaja) ajasid oma jonni - raudteel ei ole õigust inimesi niisama üle parda visata, ta peab andma veetrassi linnale üle. Sedasi vaieldes seisti 2006 silmitsi Edelaraudtee ähvardusega: firma keerab veekraanid kinni.
    Vastus küsimusele, kas Edelaraudteel on selleks õigust, jäi elanikel saamata nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist (saadeti arhiivist otsima Eesti Raudtee erastamisdokumente, et mis nood ütlevad kommunikatsioonide kohta), Tallinna volikogust (päring saadeti edasi linnale) kui ka Tallinna elamumajandusametilt (K. Maandi vastust minu arhiiv ei sisalda). Tarbijakaitseamet leidis, et asi on linna pädevuses ja kuna elanikel lepinguid Edelaraudteega ei ole (veearved, teated hinnamuutustest ütlevad muud), pole neil raudteefirmalt ka õigus teenust nõuda.
    Aastal 2007 (Tallinna Vee pakkumine üksi Juurdeveo 24-le ulatus 160 000-240 000 kroonini, samal ajal ehitas vee-ettevõte teisel pool raudteed veetorud eramute kruntide piirideni) jõuti Edelaraudteega kokkuleppele, et firma aitab trassi ehitada, kui linn kinnitab nende Juurdeveo tänava krundi detailplaneeringu (see sündis jaanuaris 2009).
    Selle aasta märtsi algul kutsus Edelaraudtee kõik asjaosalised arutama, kuidas veeprobleem lahendada. 16. aprillil pakkus Tallinna Vesi raudteele, et sel nädalal võiks asja ümarlaual arutada. Vahepealne, 16. märtsi veeavarii (peab ütlema, et sobival ajal) jättis aga Juurdeveo, Kauba ja Auru tänava tarbijad veeta. 8. aprillil taastas Edelaraudtee vee endale ja jaama kõrval asuvale kasutatud rõivaste poele, ülejäänud tarbijad lõikas toru otsast lahti. Enam pole põhjust rääkida ka ühisveevärgist - asjaolust, millele elanikud oma õigust nõudes toetusid.
    Tallinna linn ei ole suutnud seisukohta võtta. Elanikud maksavad vee ja Tallinna Vee vahelt välja amortiseerunud veetorude omaniku Edelaraudtee. Ehitus algab paari nädala pärast - veevajadus seljatas õiguse. Edelaraudtee taktika mõjus.
    Ent absurdseim loo juures on see, et Edelaraudtee maksis pigem Tallinna Veele sadu tuhandeid kroone veekadude eest, selle asemel et vabaneda "minevikukingitusest" tsiviliseeritud moel. Selle rahaga oleks saanud uued torud jaama ümbrus, sh Edelaraudtee ise.
    Elanikke huvitab nüüd, kas veejamale järgneb elektrijama ja elektritarbijaist vabanemiseks lõikab Edelaraudtee ka lihtsalt kaabli posti küljest lahti. Ja suured - linn, raudteefirma, monopol - sõidavad linlastest taas üle.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Aasta algas võimsalt! Jaanuariga teenisin tagasi 17 000 eurot
Kui eelmise aasta lõpetasin ma 94 000 euro kaotamisega, siis selle aasta esimene kuu on minu investeeringute vastu olnud natukene heldem ja osa rahast tagasi andnud.
Kui eelmise aasta lõpetasin ma 94 000 euro kaotamisega, siis selle aasta esimene kuu on minu investeeringute vastu olnud natukene heldem ja osa rahast tagasi andnud.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Olulisemad uudised

Raske aasta laenu-ühistutele: hoiused vähenesid 13%
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.