Silvia Kruusmaa • 7. juuni 2010 kell 9:39

Tallinna Vesi 1230 krooni pärast kohtus

Omanike keskliidu liige Silja Lepp nõuab Tallinna Vee kõrgete tariifide rakendamisega tekitatud kahju hüvitamist ca 1230 krooni ulatuses.

Kokku soovib Silja Lepp saada Tallinna Veelt 1230 krooni.

Kõik Tallinna linnas kehtivad vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid on

kehtestatud Tallinna linnavalitsuse, mitte AS-i Tallinna Vesi poolt. ASTallinna Vesi on alati käitunud vastavalt kõikidele õigus- ja haldusaktidelening lepingutele. Tallinna linnavalitsuse määrusega kehtestatud vee- jakanalisatsiooniteenuste tariifid vastavad ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniseaduse nõuetele. AS Tallinna Vesi vaidleb hagile täiesulatuses vastu, kuivõrd ettevõtte hinnangul on hagiavaldus täiestipõhjendamatu, kommenteeris ettevõte Silja Lepp'a poolt Omanike Keskliidu algatusel ja kaasabil esitatud hagiavaldust.

Hagivaldus, mis süüdistab Tallinna Vett tarbijatele liigkõrgete tariifide

kehtestamises ning alusetus rikastumises, tugineb konkurentsiameti pooltteostatud mittetäielikul ning ebatäpsel analüüsil, mida kasutades jõudis kaõiguskantsler ekslike järeldusteni. Konkurentsiameti analüüs olikonkurentsiameti enda sõnul vaid simulatsioon, mis käsitles hüpoteetilistolukorda, kui vastav valdkond oleks teisiti reguleeritud, rõhutas Tallinna Vesi oma teates.

Konkurentsiameti analüüs on mitmes osas puudulik, rõhutab vee-ettevõte. Näiteks oli konkurentsiameti poolt arvutatud keskmine kaalutud kapitalikulu (WACC) 2008. aastal 8,31 protsenti. Samas ei arvesta konkurentsiameti analüüs, et keskmine

inflatsioonimäär samal aastal oli 10,4 protsenti, millest tulenevalt on tulukusnegatiivne, -1,9 protsenti. Konkurentsiameti arvutuskäik on vale ning ei vasta Tallinna Vee hinnagul konkurentsiameti enda eesmärgile, mis on - „tagada investoritele vastuvõetav tulu nende poolt investeeritud kapitalilt ehk vähemalt samaväärne tulu, mida nad saaksid teistelt sama riskiastmega investeeringutelt“.

AS Tallinna Vesi on analüüsinud oma tulukust ning ettevõte usub, et

reguleeritud avalike teenuste osas vastab AS Tallinna Vesi rahvusvaheliseleparimale majandusregulatsiooni praktikale võrreldavate ettevõtjate seas ülemaailma. Kasutades arvutuste tegemiseks sama metoodikat, mida kasutab Britiveeregulaator Ofwat, keda tihti tsiteerivad nii konkurentsiamet kui kaõiguskantsler, on AS-i Tallinna Vesi investeeritud kapitali tulukuse määrareaalne keskmine olnud alates 2001. aastast vähem kui kaheksa protsenti.

"Hageja on avalduses kasutanud konkurentsiameti simulatsiooni analüüsi ning

võrrelnud ka ise AS-i Tallinna Vesi teiste vee-ettevõtjatega Eestis. Niikonkurentsiametil kui ka hagejal ei ole tegelikult võimalik korrektseltvõrrelda AS Tallinna Vesi tulukust teiste vee-ettevõtjatega Eestis.Konkurentsiamet ei ole veel kõigile vee-ettevõtjatele kehtestanud ühtseidraamatupidamisstandardeid. Seega on väga tõenäoline, et igal ettevõtjal on omapõhimõtted varade eluea ning nende amortisatsioooni arvutamiseks, mis muudabkasumivõrdluse võimatuks.  Ülaltoodut arvestades, ei nõustu AS Tallinna Vesi ettevõtte vastu esitatud süüdistustega väidetavate liigkõrgete vee- ja kanalisatsioonitariifide või põhjendamata kasumlikkuse osas. AS-il Tallinna Vesi ei ole vastuväiteid rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetel tugineva regulatsiooni kehtestamisele," seisab ettevõtte avalduses.

AS Tallinna Vesi informeerib oma aktsionäre kohtuasja edasistest olulistest

arengutest.

Hetkel kuum