Siim Sultson • 7. juuni 2010 • 3 min
Jaga lugu:

Vilets pakend nöögib klienti

"Puudulik veopakend ei kaitse näiteks selle sisu vigastuste ning sisule juurdepääsu eest ilma pakendit silmnähtavalt kahjustamata. Sageli on selliseks pakendiks müügipakend," selgitas DPD Eesti ASi müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd pakendi tähtsust kaubaveol.

Lisaks on oluline, et pakend oleks ka arusaadavalt markeeritud, kuidas käidelda ja kuhu viia.

Nagu tavaveolgi, kus vedaja vastutus veose eest on 8,33 SDRi, kehtib see ka väikepakiveol - ehkki viimane pole ju alusekaup. Sellest johtuvalt võib sõltuvalt väikepakivedajast vedaja vastutus olla ka suurem. "Näiteks DPD vastutus vedajana on kuni 31,5kilose paki kohta kuni 8136 krooni. See on pea kahekordne võrreldes tava- vedaja 4725kroonise vastutusega," näitlikustas ta.

Vedaja vastutus kauba eest on nii VÕSi kui ka CMR konventsiooni alusel piiratud 8,33 SDRiga ehk umbes 155 krooniga kahjustunud või kaotsiläinud kauba brutokaalu kilogrammi eest. Kui kauba väärtus on suurem kui vedaja piiratud vastutus, mis on 8,33 SDRi iga kauba kilogrammi kohta, siis tasub kliendil sõlmida ülejäänud kauba väärtuse osas kindlustus.

"Sageli väikefirmad küll kindlustavad laos kauba, kuid unustavad teha veosekindlustuse," nentis Kivimurd. Vasturohuks oleks koondkindlustus, eriti oluline on see näiteks IT, kosmeetika, toidulisandite ja muu sarnase hinnalise veol.

Pakendit loetakse transpordikindlaks, kui see kaitseb kaupu väliste vigastuste eest ning ei ohusta teisi kaupu, inimeste tervist, vedajat ega keskkonda, loetles Kivimurd.

Sobiliku pakendi valimisel tuleb arvestada selle vastupidavust (tõstmine, põrutus, temperatuuritaluvus, niiskustaluvus), samuti kaalu ja kuju ning transportimise viisi.

Neist asjaoludest lähtuvalt tuleb valida ka pakend, mis võib olla näiteks lainepappkast, plastikkast, puitkast või muu. Samuti pakendikinnitused: nöör, pakkelint, pakkekile. Mööda ei saa vaadata ka pakendimärgistusest: kas veos on klaasist, muidu kergestipurunev, ei talu külma ega kuuma või niiskust.

Kivimurru seletusel ei tohi näiteks kergestipurunevad kaubad puutuda otseselt vastu pakendiseinu. Kergestipurunevate esemete puhul tuleb eelistada sisemisi pehmendavaid polstreid, pakendi nurgakaitsmeid. Just nurgad annavadki nurgelisele pakendile tugevuse.

Näiteks linnasisesel veol on paki käitluskordi 2-3, kuid veol Saksamaale 6-7.

Puudulik on ka pakend, mis laseb kaubale juurde pääseda ilma pakendile või kinnitustele jälgi jätmata.

Veose pakend ei saa olla ka liiga suur - siis pääseb veos sees liikuma ja võib pakendi või enda rikkuda.

Omaette teema on vedelikud. Need ei tohi taarast välja imbuda, vedelike ja pulbrite taaral olgu kindlasti kaas peal hermeetiliselt. Taara ise tuleb pakkida eraldi. "Pakend peab kannatama 4-5 sarnase pakendi raskust enda peal," lisas Kivimurd.

A. Kuller & Partnerid OÜ juht Aivar Paat aga sõnas, et neil otsest vedaja vastutust ei ole. Vastutus iga veose eest jaotatakse lepingu alusel. Pakkimise eest vastutab aga klient. Pakend ei tohi ületada mõõtmeid 1x2 meetrit ja kaalu umbes 30 kilogrammi. Lisaks peab klient vedajat pakendi sisust ette hoiatama.

Eks kogemuse võrra rikkam klient pöördubki pakkija poole. Mõni firma on vedanud kolm korda antiiknõusid ja püüdnud neid edutult pakkida, enne kui on otsitud abi.

Kuid väikepakiveol, eriti rahvusvahelise puhul, on pakkimine ja kindlustus kaks olulist asja. Pakiveos on ikka sama piiratud vedajavastutus 8,33 SDRi, ülejäänu tasuks kliendil kindlustada.

Meie poole on pöördunud nii vedajad kui ka kliendid, et pakkida väärteset. Ühelt poolt on see kulu, teisalt on see kadudest odavam.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt