Kasiinoturg kuivab kokku

Kasiinode mängusaale jääb järjest vähemaks – võrreldes maiga oli juunis 200 mänguautomaati ning 1,4 miljonit hasartmängumaksu vähem.

1. jaanuarist kehtima hakanud seaduse kohaselt on kasiinodel miinimum tingimuseks 40 mänguautomaati saalis. „Siin nalja ei ole, see on ikkagi tõmmanud mängusaale kõvasti kokku,“ kommenteeris Rüütel kasiinode käekäiku.  Praegu on turg 2300 automaadi ringis, möönis ta.  Parimaks võrdluspunktiks tõi Rüütel näite 2008 märtsi, mil oli kõigi aegade tipp: 5200 mänguautomaati kasiinode valduses. „Sealt peale hakkas riburadapidi alla poole tulema. Praegu oleme kuskil 2003. aastas tagasi,“ tunnistas liidu juht. Ainuüksi mai ja juuniga võrreldes on kukkumine 200 mänguautomaati, mis tähendab riigile 1,4 miljonit krooni hasartmängumaksu vähem, lausus Rüütel. Võrdluseks viitas ta , et eelmisel aastal laekus hasartmängumaksu 278 milj krooni, võrdluseks võib tuua 2008.a. kui laekus riigieelarvesse 484 milj krooni. Seega jäi riigil ca 200 miljonit krooni sellest valdkonnast saamata.

Kasiinode käekäigus paranemise poole trendi pole näha, toonitas Rüütel. Äripäevale huvi pakkunud IMG Kasiinod ASi majandusaasta aruandes märgitud kahe mängusaali avamise kohta hiljuti aprillis ja mais, ütles Rüütel, et kuna tegemist on ühe kontserniga, siis antud juhul tuleb vaadelda Grand Prix ja Videomat’i kaubamärgi all opereeritavaid saale koos. 

Ka mängusaalide hiiul Olympicul on mängusaalide arv kahanenud kolmandiku võrra, ilmneb ettevõtte majandusaasta aruandest.  Käesoleva aasta 31. märtsil oli Olympicul Eestis avatud 18 kasiinot, samas kui aasta tagasi ulatus kasiinode arv 29ni.

Rüüteli sõnul võib  majandus tervikuna paremuse poole pöörata, nii rahandusministeerium, Eesti Pank kui ka IMF ja Nordea on seisukohal, et tänavu venitatakse  SKP plussi 1.2 %-le. „See on küllaltki järsk tõus, aga töötus jääb ikka tõenäoliselt 10% kanti, mis on loomulik,“ rääkis ta.  See ongi majanduskriiside positiivne külg, et ettevõtjad on sunnitud ellujäämise nimel napimalt hakkama saama, nutikamalt majandama ja vähemate töökätega toime tulema, arvas tegevdirektor.  „Ega ei ole ju mõtet uuesti hakata töökohti looma,“ kostis Rüütel ja lisas, et ilmselt on tööpuudus meil enam-vähem samal tasemel lähemad paar aastat. „Miks ma seda räägin, seega ei ole ka kliente õnnemängukorraldajatele kuskilt juurde tulemas,“ selgitas ta.  Seetõttu ei prognoosi Rüütel erilist tõusu hasartmängude turul.

„Kus midagi ilmselt toimub on kaughasartmängude sektoris ehk internetikasiinos,“ arvas Rüütel. See on niivõrd uus, sest oli Eestis enne selle aasta jaanuari reguleerimata. „Seal midagi toimuma hakkab, aga seda on ka keeruline prognoosida, kuidas neil täpselt läheb,“ rõhutas Rüütel ning ütles, et tuleb oodata tuleva aasta alguseni kui paistab, milliseid käibeid see segment teenib.