- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduskasv ei toida saksa töötajaid
Saksamaa on üllatanud üllatavalt kiire majandusliku taastumisega ning madala töötusemääraga, kuid kohalikele see leevendust ei too.
Saksamaa majandus kasvas teises kvartalis järsud 2,2 protsenti, mis on kiireim kvartaalne tõus alates riigi taasühendamisest 1990. aastal, vahendas Wall Street Journal. Vaatamata ekspordist tulenenud kiirele taastumisele pole saksa töötajad hoobilt rikastumas.
Statistika alusel töötab iga viies sakslane madalapalgalisel ametil, mis tähendab tunnitasu vähem, kui üheksa eurot. Ligi kolmandik pakutavatest töökohtadest on ajutised ning tihti madala palgaga.
Angela Merkeli valitsus on kiitnud Saksamaa "töö ime", tuues näiteks riigis valitseva 7,6-protsendilise töötusemäära, mis näiteks USA-s ning eurotsoonis on ligi 10 protsenti.
Ometi nähakse madala töötuse taga suurt poole kohaga tööde osakaalu, tihti madala palgaga. See selgitab, miks riigisisene nõudlus on jäänud nõrgaks, samas kui sakslaste eksport üritab tellimuste tempole vastu pidada. See on omakorda tekitanud kadedust naabrites, eelkõige prantslastes, kes süüdistavad sakslasi maailmamajanduse taastumise ärakasutamises ilma midagi tagasi andmata.
Sakslaste keskmine aastane sissetulek on ühtlaselt alanenud alates 2004. aasta 16 471 eurolt läinud aasta 15 815 euroni. Riik on alates 2005. aastast Hartz IV plaani alusel kulutanud 50 miljardit eurot toetamaks liiga madala sissetulekuga inimesi.
Madalapalgaliste osakaalu tööjõuturul saab hinnata ka võrreldes, kui paljud teenivad alla kahe kolmandiku keskmisest palgast. Nende andmete alusel on aastatel 1998 kuni 2008 madalapalgaliste osakaal suurenenud 2,3 miljoni inimese võrra 6,55 miljonini, väidab Duisburg-Esseni ülikooli uurimus.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 2010. aasta tööturu raport näitas, et 2008. aastal töötas 21,5 protsenti sakslastest madalapalgalises sektoris, kuigi 10 aastat varem oli see kõigest 16 protsenti. Ühendriikides on sama näitaja 24,5 ning Suurbritannias 21,2 protsenti. OECD liikmesriikide keskmine on 16 protsenti.
"Minu arust oleme alates 1990ndate keskelt, et Saksamaa laieneb madalapalgaliste sektorite abil," ütles OECD ökonomist Herwig Immervoll. "Ebavõrdsus Saksamaal suureneb. Sama asja näeme ka teistes riikides, kuid ilmselt mitte sellisel määral."
Duisburg-Esseni ülikooli uuring on märksa otsekohesem ning karmim: "Mitte ükski teine riik maailmas pole viimastel aastatel kogenud nii kiiret madalapalgaliste sektorite kasvu ning palkade hüppelist ebavõrdsustumist nagu Saksamaa."
Autor: Fredy-Edwin Esse, California
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele