Head tootmisjuhti on kodumaalt üha raskem leida

Personaliotsingufirma CVO Recruitment on Eesti turul tegutsenud pea 10 aastat ning sõltumata majandusolukorrast, olgu selleks siis buum või sügav kriis, on meie töö sisu jäänud suuresti samaks - ainus n-ö kindla peale töötav värbamismeetod on ikkagi sihtotsing.

Väga häid inimesi on alati vähe, ükskõik millisest valdkonnast käib jutt. Samuti ei saa me kinnitada arvamust, justkui majanduslangus on tööjõuturule toonud palju häid spetsialiste, juhte.

Oma valdkonna parimad on endiselt tööga hõivatud ning töö kaotades kasutavad nad uute väljakutsete leidmiseks eelkõige isiklikke kontaktvõrgustikke. Eesti on väike ning parimate tegijate nimed ja teod on võimalikele huvilistele teada. Kõige enam hinnatud ja ka tasustatud on tänapäeval need, kel on haridus ja töökogemus mõnes kitsas tehnilises valdkonnas.

Hiljaaegu otsisime ühele rahvusvahelisele ehitusmaterjalide tootjale tippspetsialisti. Ootuspäraselt laekus töökuulutuse peale CVsid alla kümne, seejuures ükski neist ei kvalifitseerunud. Sihtotsingu tulemusena leidsime turult õiged inimesed, kusjuures üks neist oli eriti muljetavaldav.

Oma turuväärtusest oli teadlik ka kandidaat ise, mistõttu tema palgaootus oli enam kui 30 protsenti kõrgem teiste kandidaatide omast ning seejuures märkimisväärselt kõrgem tööandja planeeritud palgakulust.

Tööandjad on aga üha enam arvamusel, et üks särav tegija võib ettevõttele tagasi teenida rohkem kui mitu keskpärast, mistõttu kõnealune kandidaat tööle ka võeti.

Meie jaoks seisnes õppetund jällegi selles, et mida spetsiifilisem on ametikoht, seda võimatum näib selle täitmine tööandjate jaoks. Kui aga silmapaistev inimene kord leitud, siis paljudel juhtudel leitakse ka vahendid tema tööle võtmiseks.

Üha enam puutume kokku ka nende tootmisettevõtetega, kes huvituvad n-ö talentidest - noortest tööturule sisenevatest inimestest, kel on märkimisväärsete tulemustega lõpetatud ülikool ning paljulubavad isikuomadused. Erilist tähelepanu saavad aga need noored, kes on õppinud ja praktiseerinud välismaal.

Rääkides tootmise ja üldse laiemalt tööstuse valdkonnast, siis kõige enam minnakse haridust omandama Rootsi ja Taani ülikoolidesse, üksikud meie kandidaadid on õppinud ka Saksamaal, Hollandis, Belgias ja USAs. Siinjuures tasub veel lisada seda, et välismaal õppimise kasuks otsustavad rohkem just vene emakeelega noored.

Noorte talentide puhul peavad aga siinsed tööandjad võistlema ka suurte rahvusvaheliste organisatsioonidega väljaspool Eestit. Need, kes kord juba välismaale õppima läinud, on avatud ka sealsetele tööpakkumistele.

Välismaal töötamise vastu tunnevad huvi ka Eestis hariduse omandanud noored ning nende esimene eelistus kipub selles osas olema Skandinaavia. Siinsed ettevõtted ootavad aga pikisilmi Eestisse tagasi neid, kes on vähemalt spetsialisti tasemel väljaspool Eestit töökogemust omandanud.

Üldjuhul tullaksegi ühel hetkel tagasi, ent selle otsuse langetamist on senini edasi lükanud siinsed palgapakkumised. Aga nagu eelnevalt mainitud, siis tööandjad on tublide tegijate suhtes muutumas lahkemaks. Lisaks kodumaale tagasi pöörduvatele inimestele on Eestist ja siin töötamisest huvitatud ka välismaalased. Veel mõned head aastad tagasi olid siinsetest võimalustest huvitatud just liht- ja oskustöölised, ent nüüd on neile lisandumas ka spetsialistid ja juhid.

Tööandjad teevad praegu veel esmase valiku riigikeele oskusega inimeste kasuks, kuid see võib järgnevate aastate jooksul teatud ametikohtade puhul muutuma hakata. Mida rahvusvahelisemaks muutuvad meie ettevõtted, seda suurem saab olema ka avatus mitteeestlastest juhtide osas.

Viimase aasta jooksul oleme tootmisettevõtetele otsinud paari-kolme tippspetsialisti, keda Eestis on vaid üksikuid. Nende värbamiste puhul oleme oma sihtotsingut laiendanud naaberriikidesse. Sellised värbamised on olnud keerulised ja kulukad, ent teatud ametikohtadel möödapääsmatud ja hiljem tulutoovad.

Autor: Triin Raamat